Hulkurkoeri ja -kasse leidub pea kõikjal (5)

Toimetuse poole on pöördunud mitu inimest, kel mureks hulkuvad või peremeheta koerad ja kassid. Uurisime omavalitsuste esindajailt, kui suureks peavad nemad hulkuvate või peremeheta koerte-kasside probleemi ning mida on selle olukorra lahendamiseks juba tehtud või plaanis teha.

Aarne Põlluäär
Orissaare vallavanem:
Koertepidamise oleme saanud oma uue lemmikloomade pidamise määrusega kontrolli alla. Üldiselt peetakse määruses kehtestatust kinni ning kui seda ei tehta, teeme kohe kiiresti märgukirja. Tavaliselt kutsub see omaniku korrale.
Koerte puhul on loom enamasti oma territooriumilt lihtsalt jooksu pannud, aga kasside puhul on küsimus teine. Kui peremehega kassil on järel terve pesakond, keda omanik pole enda omaks tunnistanud, siis need ongi meie problemaatilised kassid.
Meie vallas peavad koerad olema kiibistatud 1. jaanuarist 2012, kassid 1. jaanuarist 2013. Kuna kiibi paigaldamine on tasuline teenus, ei pruugi kõigil selleks raha olla. Sel juhul oleme koera registrisse kandnud ka lihtsalt tunnuste alusel.

Raimu Aardam
Kihelkonna vallavanem:
Meie vallas hulguvad rohkem kassid. Mõnes majapidamises on kasside kontsentratsioon liiga suur, aga metsikuid kassipesakondi meie vallas vist ei ole.
Hulkumas käivate koerte puhul on peremees ikka olemas ja oleme nende peremeestega ka vestelnud, kasside puhul on see raskem, sest tihti ei saa peremeest kindlaks teha. Oleme vallalehe kaudu pakkunud välja sellise asja, et kui olukord läheb väga hulluks, hakkame kasse püünispuuride abil püüdma ja edasisest talitama, nagu seadus ette näeb. Meil on kassi- ja koerapidamise reeglid kirjas heakorraeeskirjas.

Kairi Niit
Kaarma valla keskkonna peaspetsialist:
Kodutute või järelevalveta ja vabalt ringi liikuvate koerte-kassidega seotud probleemid kerkivad teravamalt esile tihedama asustusega aladel: Kuressaare lähiümbruses ning Mändjala, Muratsi, Eikla külas ja Aste alevikus.
Valdaval osal omapäi ringi jooksvatest koertest on peremees täiesti olemas. Kodutute kasside kolooniate tekke põhjustavad tihtilugu inimesed ise – heast südamest alustades hulkuvate kasside söötmist ja mõtlemata sealjuures oma tegevuse tagajärgedele.

Hulkuvaid koerakarju Kaarma vallas teadaolevalt ei ole. Eksisteerib aga probleem vabalt, peremehe järelevalveta ringi liikuvate koertega, kes hirmutavad inimesi, võivad põhjustada liiklusohtlikke olukordi ning olla tõsiseks ohuks metsloomadele.
Leitud koerte majutamise osas teeme koostööd MTÜ-ga Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu.
Kaarma vallas on kehtestatud lemmikloomade kiibistamise nõue. Et vältida hulkuvate kasside probleemi suurenemist, kehtib vabalt ringi liikuvatele kassidele lisaks ka steriliseerimise või kastreerimise nõue.
Omavalitsus üritab endiselt lahendada hulkuvate loomadega seotud probleeme jooksvalt ja juhtumipõhiselt.

Ludvik Mõtlep
Leisi vallavanem:
Peremeheta loomade probleem pole meie vallas õnneks eriti suur – eelmise aasta jooksul oli kaks juhtumit koertega. Kasside kohta on minuni jõudnud vaid see, et üks inimene peab ülemäära palju kasse. Küllap neid hulkuvaid loomi meil ikka on, aga sellest ei ole ilmselt probleemi tekitatud või vähemalt pole see meieni jõudnud. Kasside ja koerte pidamist reguleerib meie vallas heakorraeeskiri, loomade kiibistamist me nõudnud ei ole.

Katrin Reinhold
Kuressaare linnavalitsuse heakorra- ja haljastuse spetsialist:
Probleeme on kindlasti nn kassikolooniatega ja nende agarate toitjatega, kes lõpuks ei suuda enam oma kolooniat hallata ja tekivad probleemid naabritega. Sama palju kui on kassiarmastajaid, on ka neid, kes tunnevad end väga häirituna kasside käitumisest.
Olukorra leevendamiseks püüame rahaliste võimaluste piires teha steriliseerimiskampaaniaid, mis pole aga mõeldud tänavakasside steriliseerimiseks, kes jääksid ikka tänavale hulkuma ja tüli tekitama, vaid pigem juhuks, kui keegi soovib tänavakassi kodustada. Oleme muretsenud püüdmisvahendeid, millega saame aidata hulkuvaid kasse püüda, kui nn koloonia on üle pea kasvanud.

Igal loomal peab olema oma kodu ja oma peremees.
Peremeheta koeri on mõned üksikud aasta jooksul. Probleem on just nimelt peremeestega, kes arvavad, et see ongi loomulik, kui koer linnas vabalt ringi jookseb ja inimesi häirib.
Loomade varjupaik pole ainuõige lahendus. Kas oleme nii rikkad, et seda endale lubada?

Helen Kuleša
Saaremaa lemmikloomade turvakodu juhataja:
Peremeheta koeri enam ringi liikumas eriti näha ei ole, küll aga hulkuvaid. Kahjuks on säilinud kiviaegne mõtlemine, et koer võibki hulkuda, küll ta koju tuleb. Paraku leidub meil küllalt peremehi, kes lasevad oma kurjal koeral poolt küla terroriseerida. Praktiliselt igas külas on üks-kaks suurt kurja koera, kes kontrollivad mingit ala, kust inimesed lähevad läbi hirmuga või ei lähegi, sest kardavad. Omavalitsustele sellest ei räägita, sest oma naabri peale ei julgeta või ei taheta kaevata. Siis helistatakse mulle – mis teha? Mina ei saa aga midagi teha.

Seevastu peremeheta kasse on maakonnas palju. Kuressaares on see suur probleem, millele lahendust pole näha. Siiski leidub ka inimesi, kes lasevad oma raha eest peremeheta kasse steriliseerida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)