Õlle väiketootjad pääsesid kahest karmist nõudest

Õlle väiketootjad pääsesid kahest karmist nõudest

NATUKE LÄKS LIHTSAMAKS: Pihtla taluõllemeistri Arvet Väli sõnul tõid muudatused küll pisut leevendust, kuid keerulisi punkte on seaduses siiski veel. Foto: Egon Ligi / arhiiv

Aktsiisiseadus, mis veel mõne aasta eest väiketootjad sisuliselt nurka surus, lubab alates aprillist koduõlut ja -veini toota mõnevõrra leebematel tingimustel.

Päris nii roosilised lood siiski pole, nagu Eesti Päevaleht läinud nädalal kirjutas, et koduõlut ja -veini saab alates 1. aprillist müügiks valmistada ahistavate piiranguteta. Jäi suisa mulje, et nüüd saab igaüks üsna lihtsaid nõudeid täites oma õllega turule minna.
Tegelikult muudeti alkoholiaktsiisi seaduses kahte punkti, mis, tõsi küll, hõlbustavad just väikeettevõtjate tegutsemist, kuid mingist ahistavatest piirangutest pääsemisest vähemalt Pihtla taluõllemeistri Arvet Väli sõnul rääkida ei saa. “Ma ütleks niimoodi, et sellisel juhul on kogu see alkoholiaktsiisi seadus üks suur ahistav piirang väiketootja jaoks,” märkis Saarte Häälega kõnelenud Piht-las taluõlut müügiks tootva osaühingu Taako juht Väli.
Õlleteema muutus tema sõnul taas aktuaalseks, kuna alkoholiaktsiisi seadus läbis mõningase muudatuse. Iseenesest ei ole seal aga Arvet Väli sõnul eriti midagi muudetud. Mida siis muudatused tootjate jaoks endaga kaasa toovad?

Läks veidi kergemaks

Alates aprillist ei pea mõõtmistulemuste jälgitavus olema tõendatud aktsiisilao pidajal, kes vastab järgmistele tingimustele: aktsiisilao pidaja toodab vaid õlut, veini ja kääritatud jooke ning õlletoodang kalendriaastas ei ületa 40 000 liitrit, veinitoodang 15 000 liitrit.
Lisaks peab aktsiisilao pidaja olema teistest suurematest tootjatest õiguslikult sõltumatu ehk sisuliselt ei tohi väiketootja olla suurte õlletootjate, nagu näiteks Saku õlletehas, allüksus.
Arvet Väli sõnul on maksuhalduril nüüdsest õigus otsustada tagatise esitamise vajaduse üle aktsiisilao pidaja puhul, kes toodab väheses koguses lahjat alkohoolset jooki. Ta tõi välja, et seaduse muudatuse seletuskirja kohaselt ei ole maksupettuste madala riski tõttu vajalik sätestada tagatise esitamist kohustuslikuna.

Niisamuti ei ole enam tarvis nõuda tootjalt ka pädeva mõõtja tunnistust, kuna maksuhaldur suudab ka ise hinnata mõõtmise korraldust. “See pädeva mõõtja õiguste nõue oli tõesti üks karmimaid ja kulukamaid,” möönis Väli, kinnitades, et sellest pääsemise üle võivad tootjad tõepoolest rõõmustada.
Lihtsamalt öeldes – väiketootjad ei pea enam maksma üle jõu käivat tasu mõõtja pädevustunnistuse eest ega esitama ka laos olevate jookide eest aktsiisimaksu tagatist.

Võiks veel leeveneda

Arvet Väli sõnul vajaks väiketootjad veel ka alkoholi aktsiisimäära vähendamist. “Väiketootjal on alkoholi aktsiisimäär praegu 50 protsenti aktsiisist, mida maksab üle 300 tonni aastas tootev ettevõte ehk suurtootja sama õllekoguse ja kanguse juures,” tähendas ta.
On aga oluline vahe, kas toota aastas kuni 40 tonni või kuni 300 tonni, sest väiketootja toodanguühiku omahind kujuneb oluliselt kallimaks. “Just see alkoholiaktsiis võiks tunduvalt väiksem olla,” sõnas Väli.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna talituse juhataja Helen Napp ütles Saarte Häälele, et kindlasti on üks põhjus, miks leevendav muudatus tehti, just väikeettevõtluse hõlbustamine.

“Meile teadaolevalt ei ole vahepealsetel aastatel seadust selles osas karmistatud, küll on aga nimetatud muudatus eelnõuna ka varem valmis olnud,” kinnitas Napp. Toona aga ei kooskõlastanud sotsiaalministeerium eelnõu põhjendusega, et selline muudatus soodustab alkoholi tarbimist.
Maksu- ja tolliamet on Helen Napi kinnitusel seisukohal, et väikeettevõtluse soodustamiseks ja hõlbustamiseks on niisugune muudatus igati tervitatav, sest väikeettevõtjad toodavad kääritatud jooki, mille tooraine on Eestis kasvanud puuviljad ja marjad. Niisamuti on ka õlletootmisel kasutusel kohalik toormaterjal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 312 korda, sh täna 1)