Vallavanemad: muutusteks on vaja tahet (16)

Laupäeval toimus Tallinnas linnade ja valdade üldkogu, kus olid esindatud rohkem kui pooled Eesti omavalitsustest (Saare maakonnast siiski vaid viis valda). Omavalitsustegelased võtsid koosolekul vastu deklaratsiooni, milles andsid teada, et tahavad vastupidiselt domineerivale tsentraliseerimissuunale “omavalitsusliku juhtimise, sealhulgas omavalitsuste koostöös toimuva maakonna omavalitsusliku juhtimise tugevdamist”.

Küsisime üldkogul osalenud vallavanemailt järgmist:
1. Kas linnade ja valdade üldkogu täitis oma eesmärki?
2. Milliseid üldkogul käsitletud teemasid ja otsuseid tähtsamateks peate?
3. Kas usute, et üldkogu otsused võivad kaasa tuua mingi läbimurde riigi halduskorralduses?

Raimu Aardam
Kihelkonna vallavanem, Saaremaa omavalitsuste liidu esimees:
1. Üldkogu täitis kindlasti eesmärki – andis see ju üldsusele teada, et kohalikud omavalitsused ei ole pelgalt kõrvalseisjad, vaid on valmis omapoolselt aktiivselt osalema regionaalhalduse ja kohalike omavalitsuste reformis.
2. Regionaalhaldus; kohaliku omavalitsuse reform, finantsautonoomia tugevdamine – maakondliku juhtimistasandi tugevdamine, maakondlike omavalitsusliitude kindel osa selles, liitude rahastamine.
3. Usun, kui selleks leitakse poliitiline tahe. Üldkogu deklaratsioonis on välja toodud põhimõttelised arengusuunad, milleks tuleb saavutada kokkulepped, eesmärgiks koostöös keskvalitsusega saavutada põhimõtteline pööre omavalitsus- ja regionaalpoliitikas.

Jüri Saar
Pihtla vallavanem:
1. Kui arvestada seda, mis üldkogul räägiti ja esitati – sellisel kujul ja kaunis ühtsete seisukohtadena –, siis arvan, et see päev täitis küll oma eesmärgi. Kas aga see, millele valitsust üles kutsuti – läbirääkimistele ja riigireformile –, toimima hakkab, selgub pikema aja jooksul. Tulemust peame ootama võib-olla aastaid.
2. Eesti riik on 20 aastat vana ja ammu on saadud aru, et ei tule rääkida mitte haldusreformist – kes kellega liitub –, vaid tervest riigireformist. See oli üldkogul ka üks päevateema, et maakondlik juhtimine ei vasta meil enam kaasaja nõuetele ja aasta-aastalt läheb juhtimine tsentraliseeritumaks. Rohkem tuleks ikkagi usaldada omavalitsusi ning anda ülesandeid just omavalitsustele ja maakonna tasandil. Lühidalt öeldes on riigireform see asi, mida kõik ootavad.
3. Neid asju, mis deklaratsioonis kirjas, on räägitud juba 15 aastat, ja selles valguses on natuke selline tunne, et äkki läheb kõik edasi sama teed. Samas olen inimesena optimist ja arvan, et asi on jõudnud kriitilise piirini ja kõik saavad aru, et kõik muu – nagu haridusreform – on riigireformi taga kinni. Olen täna aga veel optimist ja arvan, et muudatused tulevad.

Ludvik Mõtlep
Leisi vallavanem:
1. Kas üldkogu täitis oma eesmärki, on veel vara öelda. Eesmärk on täidetud, kui alustatakse sisulisi kõnelusi. Aga vähemalt suurt tahet on väljendatud.
2. Pean tähtsaimaks teemaks, mis üldkogul tõstatati, omavalitsus- ja regionaalpoliitika ümberkujundamise alustamist. Sisuliselt peab see puudutama ka riigihalduse korrastamist. Tuleb täpsemalt kokku leppida riigi ülesanded ja kohaliku omavalitsuse ülesanded (näiteks esmatasandi arstiabi või üldharidus) ja paika saada rahastamise põhimõtted. Seni räägitud haldusreformil puudub sisu, puuduvad selged eesmärgid, on ainult mehaaniline piiride liitmine ja on vaid lootus ressursside kokkuhoiule.
3. Läbimurret riigi halduskorralduses on vist palju tahta. Siiski usun, et paljud küsimused võetakse lahendamiseks (haldusreform, omavalitsusliitude tugevdamine, maakonna-tasandi ülesannete täpsustamine). Seda vajadust on väljendanud paljud institutsioonid, ka riigikogu erakonnad.

Margus Mägi
Kaarma vallavanem:
1. Üldkogu eesmärk oli vastu võtta deklaratsioon, mis puudutas mitmeid omavalitsuste ettepanekuid omavalitsuste finantsautonoomia ja maakonna omavalitsusliku juhtimiskorralduse tugevdamiseks. Ja see eesmärk ka täideti, kuigi hääletugevus jäi nõrgemaks, kui esialgu loodeti.
2. Tähtsaimad olid kindlasti ettepanekud maakondliku halduskorralduse muutmiseks.
3. Tegu oli mahukate dokumentidega, mis sisaldasid asjalikke ettepanekuid, samas oli seal ka selliseid, mida ma kuidagi ei saa toetada (näiteks kohalike omavalitsuste finantsautonoomia ja võimekuse tõstmiseks leida lisavahendeid käibemaksu tõstmise või ettevõtte tulumaksu kehtestamisega).
Kindlasti need otsused mingile dialoogile viivad, kuid kuhu me lõpuks jõuame, seda on väga raske ennustada.

Villi Pihl
Kärla vallavanem:
1. Nii palju kindlasti täitis, et sõnum sai ju esitatud deklaratsiooni näol. Kui need mõtted nüüd kuhugi jõuavad, siis võib öelda, et üldkogu läks asja ette.
2. Kindlasti üks arutusel olnud teemadest – omavalitsusliitude suurem roll maakonna arengus. Kuidas need rollid maavalitsuse ja omavalitsusliitude vahel võiksid olla jaotatud jne. Teiseks oli kindlasti oluline tulubaasi küsimus: kas taastatakse kriisieelne tulubaas või ei, aga eks seda näita aeg. Võib-olla on see praegu veel vara tahetud.
3. Tore oleks, kui tooksid mingigi läbimurde. Üldjoontes on samu ideid arutatud aastast 1997, kui minister oli Peep Aru. Kas nüüd oleks aeg need mõtted teoks teha, eks seda näitab aeg.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 43 korda, sh täna 1)