Pannileiba austati kui vaimset kultuuripärandit (fotod ja video!) (6)

Pannileiba austati kui vaimset kultuuripärandit (fotod ja video!)

VAIDLUSES SÜNNIB TÕDE: Pannileivažürii (vasakult) Peeter Pihel Pädastest, Juta Pae Lümanda söögimajast, Andi Kuivjõgi Marta-Lovisest ja Signe Sarah Arro Pilguselt tõehetke selgitamas. Foto: Tõnu Veldre

Taritu rahvamajas selgitati reede õhtul parim pannileivaküpsetaja ja seda esmakordselt maailmas.

Professionaalsetest toitlustajatest koosnenud asjatundliku žürii otsusega tunnistati meistriks Maie Alas. Teise koha auhinna võttis vastu Taavi Põld, kolmanda koha sai Kersti Valge ja neljanda Marek Hoogand. Kõik auhinnatud on Koimla külast.
Taritu pannileivavõistlusel kehtis olümpiamängude kohta käiv tõdemus – tähtis pole võit, vaid osavõtt. Publik kiitis kõiki 20 võistelnud pannileiba. Võrdse arvu punkte publikult kogusid Kersti Valge ja Maire Mureka küpsetised.
Pannileivapeo peakorraldaja Aili Salong rääkis peolistele-võistlejaile kõike seda, mida vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud pannileiva kohta uurimistöödes ja kirjasõnas ning suuliselt edasiantuna teada. Lääne-Saaremaa populaarsel toidul pannileival on nagu heal lapsel ikka mitu nime.

“Pannikakk, tuhlipannileib, tutskakk, rasvapannileib, pätsipirakas, solkleib,” luges Aili Salong.
Võistluse korraldaja sõnul ei tule pannileivaküpsetajad alati ise selle peale, kui väärtusliku asjaga nad tegelevad. “Paljud mandri noorikud, kes Saaremaalt mehe saanud, on õppinud pannileiba küpsetama mehe nõudmise peale,” teadis Aili Salong.
Vahest võib öelda sedagi, et niipalju kui pannileivameistreid, nii palju ka erinevaid leibasid. Põhilised komponendid on ikkagi toored kartulid, (peki)liha, jahu ja sool. Iga meister lisab koostisesse veel midagi, kas siis sibulat, punast peeti, porgandit, pipart ja kas või eelmise päeva söögikorrast üle jäänud suppi.
Rahvamajas nähti sedagi, kuidas pannileivategu otsast lõpuni käib.
Kuigi Koimla küla meistrid noppisid auhinnalaualt koorekorra, rõõmustasid ka kaugemalt, nagu Tallinnast, Torgust, Vaiverest, Kuressaarest kohale tulnud võistlejad ja pealtvaatajad.

Pannileiva maailmameistri tiitliga tunnustatud Salme raamatukogu juhataja Maie Alas ütles, et esimesed kogemused pannileivateos sai ta emalt. Ise võttis ta asja tõsisemalt käsile kolm aastat tagasi. Vana tava kohaselt küpsetatakse nendegi peres pannileiba laupäevaõhtuti. Pärast sauna võtab perenaine ahjust kuuma leiva ja tõstab selle oma pere, ja kui on külalisi, siis ka nende rõõmuks lauale. Traditsiooni kohaselt tehtigi pannileiba põhiliselt laupäeviti.
Hindajad žüriist ei olnud kiitusega kitsid. Kõigil, nii Pilguse mõisaproual Signe Sarah Arrol, Lümanda söögimaja omanikul Juta Pael, Marta-Lovise külalistemaja peremehel Andi Kuivjõel ja Pädaste mõisa peakokal Peeter Pihelil jagus tunnustussõnu kõigi jaoks.

Võitja Maie Alas sõidab abikaasaga pidulikule lõuna- või õhtusöögile Pädaste mõisasse, teise koha saanud Taavi Põld võtab koos kaaslasega söögilaua ääres koha sisse Lümanda söögimajas ja Kersti Valge koos kaaslasega Marta-Lovises.
Pannileivapeo muusikalise poole eest hoolitsesid Taritu memme-taadi lauluklubi, kohaliku rahvamaja meesansambel ning tantsuks mängisid-laulsid Jüri ja Ursula.
Eesti vaimse kultuuripärandi tutvustamine jätkub 17. aprillil Hellamaa külakeskuses, kus tehakse hapurokka. Mais valmistatakse Mustjala vallas lambarasvalimpisid. Juulis pannakse tuli Tagamõisas pütinguahju alla kala suitsutamiseks. Augustis õpetatakse Sõrves paldiseid ehk palle tegema.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 617 korda, sh täna 1)