Probleemid, mis meid iga päev ei puuduta, jäävad tihti tähelepanuta. Kui keegi nende ümber veidi kisa tõstab, siis nimetatakse neid pseudoprobleemiks. Samamoodi võiks ju nimetada ka kurtmist liiga kõrgete kõnniteeservade üle.
Mis see jalga 15 sentimeetrit kõrgemale tõsta on? Nii mõtleb inimene, kel liikumisega probleeme ei ole. Lapsevankriga ema saab ka hakkama, mis sest, et vahel tuleb selleks vaata et kaelamurdvaid trikke teha. Ratastoolis inimene peab säärase kõnniteeserva ees kahjuks käsi laiutama. Need aga, kelle jaoks kõrged kõnniteeservad probleem on, on vähemuses. Seetõttu ei pruugigi nende mure ametnike teadvusse jõuda.
Iseenesest ei ole kõnniteeservade kalde laugeks muutmine mingi ülikeerukas inseneritöö. Läheb vaja vaid veidi raha ja ka pealehakkamist. Asi on pigem probleemi teadvustamises ja tahtmises. Me võime ju rääkida, et selline suhtumine nagu nõukogude ajal, mil tollase nimetusega invaliidil ei maksnud üleüldse nina toast välja pista, on möödanik. Kuid kas ikka on?
Loading ...
on asula,kus ei ole kõnniteid KÜLA
Kõrgepalgaline abilinnapea isiklikult otsib enesele kuulsust, tööd ja rakendust. Linnavalitsuses tuleb juhtimisstruktuur ümber korraldada, see on nüüd küll kõigile selge. Kuid küsiks. Kuidas ratastooli ja lapsevankruga liikuda nendel tänavatel, milledel polegi kõnniteed või sõideteel isegi asfalti?
aga kuhu jäävad punased jooned
mõni aasta tagasi piirati nendega härra tahtel edukalt alkoholiriiuleid
Probleem või pseudoprobleem on ainult üks ajakajalik lähenemine asjale. Probleemi ja pseudoprobleemi erinevus on ainult erinevad prioriteedid – probleemid on kõrge prioriteediga ja madalama prioriteediga, pseudoprobleem on madala prioriteediga probleem, mida serveeritakse, kõrge prioriteediga probleemi.
Kas need kõnnitee servad on probleemid või pseudoprobleemid, selles ei ole küsimus – kõnniteed ja nende servad ja lapsevankriga liikujate probleemid ja ratastooliga liikujate probleemid jne on sisse kirjutatud nii Kuressaare linna igasugustesse arengukavadesse, kui ka JÄRJEKORDSELT koalitsioonilepingusse – seega prioriteet on asjal olemas ja tegu on probleemiga.
Küsimus ei ole ”probleem vs pseudoprobleem” vaid ”tegevus vs asendustegevus”.
Koalitsioonilepingus on näiteks konkreetsed lubadused:
”21. Ehitame juurde vähemalt 30 kõnniteede kaldteed, et parandada lastevankritega vanemate ja eakate ning erivajadustega inimeste liikumisvõimalusi.
22. Jätkame programmi ”Koolitee = kõnnitee”.
…
73. Parandame erivajadustega inimeste liikumisvõimalusi, hankides päevakeskusesse sobiva trepironija, mida on võimalik kasutada kõikides linnaasutustes.”
Kas see, et Kuressaare sotsiaaltöö abilinnapea, kes ka IRLi poolt on näiteks alla kirjutanud sellele koalitsioonilepingule, isiklikult tiirutab Kuressaare linna vahel ja mägib ”geopeitust” – kas see on "tegevus", mis liigutab edasi neid asju, mis kokku lepitud arengukavades ja ”Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu kooskõlastatud programmilistes seltskohtades Kuressaare linnas aastateks 2009-2013” või on see ”asendustegevus”, mis näitab nagu tegeldaks asjadega, mis kokku lepitud arengukavades ja ”Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu kooskõlastatud programmilistes seltskohtades Kuressaare linnas aastateks 2009-2013” (ehk haige mainekujundus)?!
Küsimus on prioriteetides aga mitte probleemi prioriteetides, nagu juhtkirjast aru võib saada vaid tegevuse prioriteetides (tegevuse efektiivsuses). Ega punkt "Ehitame juurde vähemalt 30 kõnniteede kaldteed” tähenda seda, et need teed ehitavad kolmekesi koalitsioonilepingule alla kirjutanud Urve Tiidus, Jaanis Prii ja Argo Kirss! :)