Iga Kuressaares ratastooliga liikuv inimene või ka noor lapsevankriga jalutav ema teab, et Kuressaare linnas, nagu ka igal pool mujal Eestis, on kõnniteede servad kohati liiga kõrged.
Kuressaare sotsiaalala abilinnapea Argo Kirss võib tuua näiteid, kuidas Ida-Niidu lasteaeda pääsemiseks peab paratamatult ületama 18 cm kõrguse kõnniteeserva. Seaduses on lubatud 2,5–4 cm. Rääkimata mõnest kohast, kus servad on veelgi kõrgemad või kõnnitee kaldosad üleüldse puuduvad. Olukorrast ülevaate saamiseks võttis Kirss kätte ja kaardistas Kuressaare ära. “Sõitsin autoga ringi, kus nägin, seal hüppasin välja, mõõtsin ära, kirjutasin kõrgusesildi juurde ja tegin pilti,” räägib ta.
Kõik andmed kandis ta kaardile, seal on nüüdseks koos “fotosüüdistusega” peal üle 60 punkti linnas, kus kõnniteeserv on liiga kõrge. Kirsi sõnul pole ta veel jõudnud üle vaadata kogu linna, seega on taolisi kohti rohkemgi.
“Ratastooli jaoks on üks selline koht ka palju,” nentis Kirss ja lisas, et kindlasti pole tegemist mingi pseudoprobleemiga, vaid tõsise murega. Just puudega inimeste jaoks. “Tervel ja noorel inimesel jäävad paljud kohad, mis ratastooliga, käimisraamiga, aga ka lapsevankriga või lihtsalt liikumisraskusega inimesele tõsiseid probleeme tekitavad, märkamatuks,” lausus ta.
Abilinnapea sõnul on liiga kõrged kõnniteeservad või olematud tänavaületuskohad enamasti jäänukid ajast, kui seaduses selliseid nõudeid ei olnud. Siiski märkis ta, et probleeme on paraku ka sellistes kohtades, mis on ehitatud juba nõude kehtimise ajal.
Kirss on nende kohtade likvideerimise oma südameasjaks võtnud, kuigi see abilinnapea töökohustuste hulka otseselt ei kuulu. Aastatel 2003–2005 likvideeriti Kuressaares 100 taolist kohta ja ka siis oli asja algataja Argo Kirss. Nüüd on tema sõnul linnavalitsuses asja arutatud ja kokku lepitud, et sel suvel saab likvideeritud 30 probleemsemat kohta.
“Konkreetsete kohtade väljavalimisel lähtume kahest põhimõttest: koht on võrreldes teiste kohtadega tihedama liiklusega ning liiklemist takistav kõnniteeäär on võrreldes teiste kohtadega kõrgem,” lisas ta.
Vaata kaarti aadressilt http://www.oesel.ee/kaardistamine/
Üleskutse
Argo Kirss palub inimestel teada anda ristmike ja ülekäiguradade kõnniteeservadest, mis ei mahu vahemikku 2,5–4 cm. Oleks hea, kui sellest kohast saadetaks ka pilt meiliaadressil argo.kirss@kuressaare.ee. Kui pildi saatmise võimalust ei ole, piisab ka täpse koha teatamisest.
Loading ...
nii see on kui jalg-ja rattateid käiakse autoga kaardistamas. Kuidas see reaalsuse tunnetus niimoodi tekkida saabki?
millal tuleb kaart kus märgitud teed ,millel puuduvad kõnnitee alad.
on teid kus inimene käib seal kus tahab,mõni meeter teeääres teine jupp sõidutee peal ,kuna teeäär on läbipääsmatu.pihtla teele on tagapool neid lipukesi kül hunnikus kuid algus on ju ainult sõidutee.
Abilinnapeal on silmnähtavalt igav…
See on ametniku poolt tõesti ainult tegevuse simuleerimine. Vahib otse ette, aga tervikpilti ei näe. Peale siintoodute on ka Talve tänav ilma kõnniteedeta. Koolilapsed lähevad sealtkaudu kooli juba üle kolmekümne aasta. Varsti saadavad esimesed neist juba oma lapselapsi kooli läbi sealsete lompide.
Tänud Argo Kirss’ile! Väga tänuväärne algatus- kitsaskohtade kaardistamine.
kes võtab oma südameasjaks kõnnitee rajamise peatänava äärde? paljud ketimarketid ja muud poed on seal ridamisi aga jalakäija peab minema kord ühes, kord teises teeservas, kusjuures ülekäigukohad ei klapi kõnnitee otste lõpuga! Vahepeal peab tahes tahtmata üle haljasala trampima või suisa võsas ragistama – Selverist Aurigasse ei vii peatänava ääres ühtegi kõnniteed! Kas Kuressaares peab auto ostma , kui tahad korra nädalas poodidele tiiru peale teha?
Ja Pihtla teel pole kõnniteed olemaski.
kiitus Argo Kirss`ile teema ülesvõtmisel!
Selge, et selle venna aju rohkem ei suuda ja kuna on sellise ajupotensiaaliga abilinnapea, ei ole lootagi, et saame Kuressaarde korralikud kõnniteed. Abilinnapea tasemel peaks olema ettevõetud kompleksne projekt kogu linna kõnniteede rekonstrueerimiseks ja asuda seda osade kaupa täitma. Nüüd aga lõikab üks vend kivikettaga äärekivi ja loetakse küsimus lahendatuks.
eks te proovige Selverist Bauhofi minna
:D
minu arust on valimisteni veel aega?
See abilinnapea nüüd küll mingi TUBLI ei ole. Kuna homme on esimene aprill, siis võib selle kirsi kiitjaid kuikmusta huumori tegijaid võtta.
aga miks ta on oma kaardi peale nimeliselt spaad peale märkinud lisaks punastele kolmnurkadele? kas sponsorid?
hea tähelepanek.
pole küll täpselt selle pilguga vaadanud, aga mälu järgi ei tule küll ette, et seal mõni ülekäigurada oleks. kergliiklusteel saab jalutada küll, aga vist kuidagi üle ei saa.
Mingu parem vene maffijale elamislube müüma IRL– meestel see tegevus väga hästi selgeks õpitud ja iga isamaalane peabgi seda tööd tegema, mis kõige paremini välja tuleb ja mida osatakse. IRL-i paljud liikmed on võtnud nõuks Eesti riigi majandusliku olukarra päästmise ja töötand välja geniaalse elamislubade äri kuidas siis muidu pedagoogidel palku tõsta ja pensjonääridele pinssi juurde panna. Pensijonärid olge tänulikud IRL-ile tulemus kajastub juba aprilli pensjonis. Tehtud nii kui ütleb suur juht ja õpetaja Ets.
Kõnni- ja jalgrattateid oleks ikka igale poole vaja, aga asi ilmselt ennem ei parane, kui linnavalitsuse ametnikud hakkavad jalgsi või jalgrattaga liikuma- seega, mida ei tule seda ei tule.
Aia tänava kõnniteed on aastaid lubatud. Ootan ja ootan, millal see ükskord tuleb. Need lapsed , keda vankris seal autode vahel haiglasse arstile viisin, need on juba suured ja kodust lahkunud. Nüüd on tihti vaja enda tervist seal turgutamas käia ja endiselt tuleb autode eest mudasesse kraavi tõmbuda.
ega ta jala käia ei viitsinud, ikka vaja bena põletada ja linna õhku reostada.
Usutavasti on tegemist hoopiski mittestandartsete kõnniteedega Mõni neist võib ka auke ja vinne täis olla.
TerveTallinna tänav on viimane porno!Oleks seal vähemaltki 18 cm kõrgune kõnnitee.Ja 18 ongi parem!Peab auto kinni.
No see omaaegne Marientali tee renoveerimine koos jalgrattatee ehitusega oli ikkagi üks parimaid teedeehitustehnilisi pornosid siin kandis. Marientali kortermajade vahel, kus autodel on hoovi sissesõit, oli jalgrattatee kallak jäätud ikka mõnusalt kõrgeks, nii et mõistlikum oli sõita autotee ääres, kui iga paari meetri tagant end põrutada. Seejärel asusid muidugi asjapulgad neid betoonääri madalamaks freesima. Parem ikka teha mitu korda ja parandada, kui et kohe alguses korralikult teha. Lisaks on see 4 cm ka selgelt liiga kõrge. Võiks panna kohe, et kallak peab olema kuni 1 cm, et kõnniteele ja jalgrattateele minek ja tulek oleks sujuv. 4cm on nagu väiksemat sorti aste ju.
Tore, et Kuressaares selline asi ette võeti. Ka Orissaares oleks vaja seda, tehti ju küll ilus uus kõnnitee ja võeti hurraaga valla poolt vastu- aga ka seal on raskeid kohti, kust titevankriga või vanainimesel oma käimiskäruga on ikka väga raske liikuda. aga seda rääkida ei tohi, siis on kohe vihased kommenteerijad, et kus õigel ajal olid, kui kõnniteed tehti. Aga seda need vaesekesed aru ei saa, et ega lihtinimene teadnudki, milline kõnnitee projektis oli. kui mõni ametnik ka vahel käiks koos vanainimesega uuel kõnniteel, siis jõuaks ka temale kohale, milles asi on. Miks ainult autojuhi hüvanguks teid tehakse, ka jalakäija- erinevas vanuses- tahab normaalselt liikuda.
kas seadusevastased kõnniteed pannakse nüüd istuma või määratakse tahv või saadetajs Hiiumaale asumisele?