Foto: Kairi Niit
Kaarma vald esitas keskkonnainvesteeringute keskusele taotluse Pähkla külas asuva lagunenud Rehetoa karjalauda (fotol) lammutamiseks.
Kaarma valla keskkonnaspetsialist Kairi Niit ütles, et vahetult Pähkla tee servas paiknev ehitis on muutunud varisemisohtlikuks ning külakogukond ja omavalitsus peavad vajalikuks hoone lammutada.
Veel 2008. aastal tundis lauda rekonstrueerimise vastu huvi kohalik külaselts, kuid rahastust tollastele ideedele neil leida ei õnnestunud. Viimaste lumerohkete talvedega langesid aga hoone katus ja vahelaed sisse ning selle taastamine ei ole Kaarma valla hinnangul enam otstarbekas, rääkis Kairi Niit.
1938. a ehitatud 451 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga paekivihoone on sihtotstarbelisest kasutusest väljas olnud pikka aega. Juba kolhoosiaja lõpuaastatel ei leidnud ehitis enam karjalaudana kasutust, ehkki mingi aja jooksul pidasid külaelanikud hoone ühes osas oma koduloomi ja -linde. Kaarma valla omandisse on hoone jõudnud läbi peremehetuks kuulutamise protsessi.
Karjalauda lammutamisega vähendatakse keskkonnariske, parandatakse maastikupilti ja liiklusohutust, loetles Kairi Niit.
Loading ...
Kelle oma on see hoone, et tema lammutamist plaanitakse ja selleks raha kerjatakse? Ikka peremees peab teadma, kas teeb oma hoone korda või lükkab ümber. Teiseks, naeruväärne on, et selline suur hoone ei leia mõistlikku kordategemist ja kasutamist. Kes teist, kirjutajad, kommentaari andjad ja lammutajad, on ise ehitanud midagi? Ja kolmandaks, barbaarsus on maha lammutada paekivist müüre, isegi kui katus nende kohal on (osaliselt, nagu teada) lagunenud. Sellise asja peale saab tulla vaid kultuuri- ja keskkonnavaenulik ametnik.
to no mida?
On ju kirjas, et Kaarma valla omandisse on hoone jõudnud läbi peremehetuks kuulutamise protsessi.
väga armetu vald, kui kuuskümmend aastat vastu pidanud (ja vähemalt teist sama kaua veel kestvad) paekivimüürid võõra raha eest kokku tahab lükata. Julgen meelde tuletada, et nii tegid 40 a tagasi ka ühe teise riigikorra saadetud buldooserid meie esivanemate kalmete, kiviaedade ja ohvrikividega. Aga muidugi on lihtsam mereäärsetele endistele karjamaadele papist-klaasist uusasumeid ehitada. Küladeks ei paindu keel neid nimetamast.
Selle taseme eest saab siis kaarma vallas palka?