Ekspert soovitab Järvel avada vaateid merele (5)

Ekspert soovitab Järvel avada vaateid merele

ARUTAMIST TERVE MAA JA ILM: Looduskasutuse spetsialist Allar Liiv (vasakult), Salme valla ehitus- ja maanõunik Jüri Kluge ning Kristo Kiiker Consultarest arutasid isekeskis, kuidas Tehumardi mälestusmärgile paremat vaadet avada. Taamal looduskaitse bioloog Oliver Parrest. Foto: Tõnu Veldre

Salme vallamajas eile toimunud Järve loodusala kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolekul jäi ühe ideena kõlama soovitus avada Sõrve maanteelt paiguti vaade merele.

Kaitsekorralduskava koostaja Consultare OÜ konsultant Kristo Kiiker käis ühe olulise soovitusena välja valikraide tegemise Sõrve maantee ääres teatud kohtades, et puistut mõnevõrra hõrendada. Seda seetõttu, et kaitsealused taimed, mis loodusalal kasvavad, vajavad rohkem päikesevalgust. Teisalt ka seepärast, et kohati on meri autoteele tegelikult suhteliselt lähedal ning hästi planeeritud valikraie aitaks maanteelt avada kauni vaate puude vahelt merele.
Kiikeri sõnul tuleksid osalised merevaated kõne alla kolmes kohas – Keskrannal, Järve rannahoone juures ja Tehumardi lahinguvälja ääres.

Tehti mitmeid häid ettepanekuid

Salme valla ehitus- ja maanõuniku Jüri Kluge sõnul on ka Tehumardi lahinguväljal kõrguva mälestusmärgi üks autoreid Riho Kuld teinud vallale ettepaneku lahinguvälja ääres tihedaks kasvanud puistut harvendada. “Et vaadet avada, tuleks parkla tagant puid maha võtta, sest kui sa praegu Kuressaare poolt tuled, ei paistagi sammas enne, kui vaat et oled sellest juba möödas,” tähendas Kluge. Tema sõnul tuleb vallal koostada plaanitud tööde jaoks eelhinnang. Seda enam, et samasse kohta soovib Tehumardilt pärit Johannes Tõrs rajada Saaremaa sõjaajaloomuuseumi. “Me pole planeeringuga enne pihta hakanud, sest pole ju mõtet planeerida, kui äkki keskkonnaamet pärast vastu on. See on ju ikkagi hoiualal kõik,” rääkis Kluge.
Keskkonnaamet andis vallale lootust, et mälestusmärgi autori ettepanek ja ka muuseumi rajamine on 95 protsendi ulatuses teostatav. “Nad küll ütlevad, et nad ei saa 100-protsendilist garantiid anda, sest praegu on see koht ikkagi hoiuala ning seal tuleb taimed enne üle vaadata,” märkis Kluge. Keskkonnaameti Saaremaa looduskasutuse spetsialist Allar Liiv ütles aga Klugega teemat arutades, et kui kõnealuses kohas leidub kaitsealuseid taimi, saab need ringi istutada.

Vallamajja kogunenud kohalikud elanikud tõstatasid ühe terava probleemina Järve loodusalal ka tõsiasja, et õrna taimestikuga luidetel käiakse ratsutamas igasuguse regulatsioonita. Nende hinnangul oleks mõistlik ratsutajatele metsa alla eraldi rada rajada, et nood igal pool taimi ei tallaks ja pinnast ei lõhuks.
Niisamuti soovitati loodusalale korralikud laudrajad ehitada ja lahendada prügiküsimus (nt paigaldada prügikotiautomaadid, millest puhkajad saaksid kotte võtta, et oma jäätmed kaasa viia), varustada ala detailsemat infot sisaldavate viidetega jmt.
Kristo Kiiker lubas, et nad kindlasti arvestavad ettepanekutega ja kirjutavad asjalikumad neist kaitsekavva sisse. Tema sõnul on juba praegu plaanis, et laudteed tuleb korda teha ja neid võimalusel ka juurde ehitada ning tegeleda parkimisprobleemiga, mis suviti alati teravalt esile tõuseb.
Kiikeri sõnul ei ole olemasolevad parklad iseenesest väikesed. Pigem on probleem selles, et parklad pole korralikud tähistatud, mistõttu pargitakse, nagu juhtub, vähendades seeläbi oluliselt parkimisruumi.

Parklatesse jalgrattahoidlad

Lisaks on kaitsekavas soovitusena kirjas seegi, et parklatesse võiks paigaldada jalgrattahoidlad, sest kui kavandatud maanteeäärne jalgrattatee on valmis saanud, on võimalik randa ka rattaga turvaliselt sõita. Muu hulgas tuleks iga laudraja lõppu istepink ja riietuskabiin paigaldada ning igas parklas peaks olema korralik käimla.
RMK Saaremaa metskonna metsaülema Marko Trave hinnangul olid rahva pakutud soovitused head. Näiteks mainitud prügikotiautomaatide paigaldamine. “See võiks väga hea variant olla, sest tõesti, kui jõuad asjad randa kaasa võtta, jõuad ka prügi minema viia, kui kott selleks on käepärast,” rääkis Trave. Metsaülema sõnul on RMK-l uute laudradade rajamine tegelikult juba ka plaani võetud. Kuna taoliste plaanide elluviimiseks tuleb aga korraldada hanked ning needki võtavad omajagu aega, võib Järve loodusalal silmnähtavaid muudatusi oodata pigem alles tuleval aastal. Kaitsekorralduskava peab valmis olema 31. märtsiks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 272 korda, sh täna 1)