ARUTAMIST TERVE MAA JA ILM: Looduskasutuse spetsialist Allar Liiv (vasakult), Salme valla ehitus- ja maanõunik Jüri Kluge ning Kristo Kiiker Consultarest arutasid isekeskis, kuidas Tehumardi mälestusmärgile paremat vaadet avada. Taamal looduskaitse bioloog Oliver Parrest. Foto: Tõnu Veldre
Salme vallamajas eile toimunud Järve loodusala kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolekul jäi ühe ideena kõlama soovitus avada Sõrve maanteelt paiguti vaade merele.
Kaitsekorralduskava koostaja Consultare OÜ konsultant Kristo Kiiker käis ühe olulise soovitusena välja valikraide tegemise Sõrve maantee ääres teatud kohtades, et puistut mõnevõrra hõrendada. Seda seetõttu, et kaitsealused taimed, mis loodusalal kasvavad, vajavad rohkem päikesevalgust. Teisalt ka seepärast, et kohati on meri autoteele tegelikult suhteliselt lähedal ning hästi planeeritud valikraie aitaks maanteelt avada kauni vaate puude vahelt merele.
Kiikeri sõnul tuleksid osalised merevaated kõne alla kolmes kohas – Keskrannal, Järve rannahoone juures ja Tehumardi lahinguvälja ääres.
Tehti mitmeid häid ettepanekuid
Salme valla ehitus- ja maanõuniku Jüri Kluge sõnul on ka Tehumardi lahinguväljal kõrguva mälestusmärgi üks autoreid Riho Kuld teinud vallale ettepaneku lahinguvälja ääres tihedaks kasvanud puistut harvendada. “Et vaadet avada, tuleks parkla tagant puid maha võtta, sest kui sa praegu Kuressaare poolt tuled, ei paistagi sammas enne, kui vaat et oled sellest juba möödas,” tähendas Kluge. Tema sõnul tuleb vallal koostada plaanitud tööde jaoks eelhinnang. Seda enam, et samasse kohta soovib Tehumardilt pärit Johannes Tõrs rajada Saaremaa sõjaajaloomuuseumi. “Me pole planeeringuga enne pihta hakanud, sest pole ju mõtet planeerida, kui äkki keskkonnaamet pärast vastu on. See on ju ikkagi hoiualal kõik,” rääkis Kluge.
Keskkonnaamet andis vallale lootust, et mälestusmärgi autori ettepanek ja ka muuseumi rajamine on 95 protsendi ulatuses teostatav. “Nad küll ütlevad, et nad ei saa 100-protsendilist garantiid anda, sest praegu on see koht ikkagi hoiuala ning seal tuleb taimed enne üle vaadata,” märkis Kluge. Keskkonnaameti Saaremaa looduskasutuse spetsialist Allar Liiv ütles aga Klugega teemat arutades, et kui kõnealuses kohas leidub kaitsealuseid taimi, saab need ringi istutada.
Vallamajja kogunenud kohalikud elanikud tõstatasid ühe terava probleemina Järve loodusalal ka tõsiasja, et õrna taimestikuga luidetel käiakse ratsutamas igasuguse regulatsioonita. Nende hinnangul oleks mõistlik ratsutajatele metsa alla eraldi rada rajada, et nood igal pool taimi ei tallaks ja pinnast ei lõhuks.
Niisamuti soovitati loodusalale korralikud laudrajad ehitada ja lahendada prügiküsimus (nt paigaldada prügikotiautomaadid, millest puhkajad saaksid kotte võtta, et oma jäätmed kaasa viia), varustada ala detailsemat infot sisaldavate viidetega jmt.
Kristo Kiiker lubas, et nad kindlasti arvestavad ettepanekutega ja kirjutavad asjalikumad neist kaitsekavva sisse. Tema sõnul on juba praegu plaanis, et laudteed tuleb korda teha ja neid võimalusel ka juurde ehitada ning tegeleda parkimisprobleemiga, mis suviti alati teravalt esile tõuseb.
Kiikeri sõnul ei ole olemasolevad parklad iseenesest väikesed. Pigem on probleem selles, et parklad pole korralikud tähistatud, mistõttu pargitakse, nagu juhtub, vähendades seeläbi oluliselt parkimisruumi.
Parklatesse jalgrattahoidlad
Lisaks on kaitsekavas soovitusena kirjas seegi, et parklatesse võiks paigaldada jalgrattahoidlad, sest kui kavandatud maanteeäärne jalgrattatee on valmis saanud, on võimalik randa ka rattaga turvaliselt sõita. Muu hulgas tuleks iga laudraja lõppu istepink ja riietuskabiin paigaldada ning igas parklas peaks olema korralik käimla.
RMK Saaremaa metskonna metsaülema Marko Trave hinnangul olid rahva pakutud soovitused head. Näiteks mainitud prügikotiautomaatide paigaldamine. “See võiks väga hea variant olla, sest tõesti, kui jõuad asjad randa kaasa võtta, jõuad ka prügi minema viia, kui kott selleks on käepärast,” rääkis Trave. Metsaülema sõnul on RMK-l uute laudradade rajamine tegelikult juba ka plaani võetud. Kuna taoliste plaanide elluviimiseks tuleb aga korraldada hanked ning needki võtavad omajagu aega, võib Järve loodusalal silmnähtavaid muudatusi oodata pigem alles tuleval aastal. Kaitsekorralduskava peab valmis olema 31. märtsiks.
Loading ...
See, mida ei näe, see ei hakka silma ja näha on see, mis hakkab silma.
Juba aastaid hakkab silma ”betoonplokkide hoiuala” kesk seda kaitseala otse Salme valla piiri lähedal hoopis Kaarma vallas.
Endise särava puhkekompleksiga seoses on deklareeritud küll lennukaid plaane –
(”Kunagine Järve kohvik võib ärgata uuele elule”, ”Järve kohviku omanik tahab Järvele kunstliku oaasi ehitada” jne)
http://www.saartehaal.ee/?content=artiklid&artid=5801
http://www.saartehaal.ee/?content=artiklid&artid=12739
aga tegelik olukord läheb iga päevaga hullemaks
http://www.meiemaa.ee/?content=artiklid&artid=42534
Nüüd ei ilgu aga põhimõtteliselt selgus sel koosolekul, et tuleb taastada kahe dekaadi tagune (ehk pea nõukaaegne) olukord (valgus paistis läbi, laudteed, parklad, riietuskabiinid, prügikastid jne).
PS. Kui minu kommentaaris olevatel viidetel on jälle sees need ”amp;” asjad, siis need tuleb käsitsi eemaldada, et sattuda nende kirjutiste juurde, millele tegelikult viitasin.
Saaremaa on juba SITTAMOODI ürgne , seltsimehed. Minu arvamus on samuti: tehke ilusaid vaateid merele ja säilitage seda. SAAREMAA ei pea olema mingi mahajäetud ürgala, vaid korrashoitud saarlaste elupaik.
OLEW AIT
EESTI ISESEISWUSPARTEI
Kelle kõvaks läheb, siiis …. lapsi tegema.
Sul OLEW ikka läheb veel tirki, või mitte? Kui jah, siis mina hullaksin küll sinuga hea meelega ja kiimas kehaga. Tädi Tuuli.
loodus peaks nagu valdavalt toimetama ise ning ega siis mingit parkmetsa siia pole vaja. Igasugu raie ja vaated kooskõlastada maanteeametig, ühel hetkel teehooldes tegemist tugevate lumetuisu aladega. Tehumardi nn.lahinguvälja piires vajalik kindlasti hooldus rajed,et hoida ajaloolist vaadet.Laudeede osas vajalik kaaluda piirkonniti hakkepuidu kattege jalgradu,mis turvalised hooldevabamad ning kasutatav suusa kui jooksuradadena ning looduslähedasemad,kuna laudteed sõltuvalt aastaajast libedad, mädanevad,naelad jne. seega kohati ka ohtlikud ning hangete tulemusel valitakse odavaim, mis mõne aasta pärast taas remonti,asendust vajab.
Arvan, et selle vaate rajamisega peaks olema ikka väga ettevaatlik, sest minu meelest just see mida seal imetleda on just loodus ise toimetanud. Kahju oleks, kui välja tuleb selline ülesvuntsitud ja liialt korrastatud värk, sinna sobib just see ürgne ja puutumatu. Ja eelneva kommenteerija pakutud hakkepuidu rajad ka väga hea mõte.