KÄIB LINNAST: Mustjala vallasekretär Liivi Väli on üks nendest, kes käib tööl linnast maale, kuna spetsialiste pole valdades kohapeal alati võtta. Foto: Raul Vinni
Üleeile avalikustatud riigikontrolli audit kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste kohta vaatles Eesti 15 valla ja linna seas ka Ruhnu ja Mustjala elu – valim tehti siseministeeriumi tellitud ning konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia koostatud omavalitsuste “võimekuse tabeli” järgi.
Kui üldiselt jäi riigikontroll omavalitsustega enam-vähem rahule – peakontrolör Airi Mikli nentis, et riigikontroll oli seekord sunnitud piirduma vaid formaalsete eelduste analüüsiga (kas on kehtestatud vastav kord või mitte, vaatamata tegelikku elu), kuna riik ei ole 20 aasta jooksul enamikus valdkondades määranud nõudeid omavalitsuste osutatavate teenuste kvaliteedile ega neid osutavatele ametnikele. Samuti ei ole selgelt eristatud omavalitsuste ja riigi ülesanded.
Ruhnu vallavanem Aare Sünter on seda meelt, et sellist aega, kus väikesaarel nagu Ruhnu täidaks riik oma ülesandeid täielikult, ilmselt ei tulegi. “Ruhnu jääbki eriliseks vallaks, me ei saa ju siin kellelegi öelda, et pöördugu naabervallas asuvasse riigiasutusse või et mine oma murega politseisse,” tõi Sünter näite.
Sestap ei oleks ruhnlaste arvates ka hea mõte viia valla juhtimine kuhugi kaugele, sest “kui otsustajad on kaugemal, on elu näidanud palju aeglasemaid otsustusprotsesse”. Ja ega seda Aare Sünteri sõnul adutagi, mida tähendab elu (väike)saarel. “Kui ikka lennuk kolm päeva ei lenda, siis ta ei lenda ja istudki paigas,” märkis vallajuht. Ka riigikontroll tõi välja, et saarvallad jäävadki teenusevajaduse poolest teistest erinema.
Ruhnu puhul oli riigikontroll märkinud, et suur osa valla tööajast lähebki praegu riiklike teenuste vahendamisele, mis on paratamatu, sest kui riik oma teenused saarelt kaotab ja loodab üksnes omavalitsuse peale, siis ei suuda ka vald peatselt oma teenuseid pakkuda (või polegi neid enam kellelegi pakkuda) ja algab taandareng.
Spetsialiste napib aga pea kõikides väikevaldades. “Ka meie käime pearaamatupidajaga Mustjalga linnast tööl,” märkis Mustjala vallasekretär Liivi Väli.
Ta rääkis ka sellest, et kui näiteks vallasekretärilt nõutakse tänapäeval juba juriidilist haridust, siis väikevald ei suuda pakkuda sellise spetsialisti soovitud palka. Või ei ole tal väikeses omavalitsuses piisavat töökoormust. Ruhnu on sotsiaaltöötaja probleemi lahendanud näiteks nii, et seal teeb seda tööd vallasekretär.
Auditi järgi oli Mustjala vallas aga märgitud, et teatud teenuste kvaliteet võib kohapeal olla küll kehvem, kuid oluline on, et need oleksid inimestele kodukohas kättesaadavad (kool, lasteaed, perearst, postkontor).
Ruhnu on aga leidnud väljapääsu lasteaiaküsimuses nõnda, et maksab väikelaste vanematele lapsehoiuraha. “Meil ei ole ju mõtet 3–4 lapse pärast ehitada 1,5 miljonit maksvat maja ning võtta sinna tööle õpetajad ja muu personal,” nentis Sünter.
Riigikontrolli kinnitusel võeti ette 15 valda, mis olid keskustest kaugel, ja elanike arv pidi neis olema vähem kui 1500.
Loading ...
Jah, Mustjala vallamajas peab juba mõni ametnik ise saama sotsiaalteenet. Aga lootus vist sureb viimasena
Leelo kirjutas ilusti!
Ühelt poolt kärpimine, teisalt laristamine, aga eks võim ole magus. Nugised tuleb meie loodusesse tagasi tuua, sest neid käbikuningaid sitalt palju saand!!
Haldusreformiga suures plaanis on juba häbematult kiire, muidu tehakse see jälle kellegi teise poolt ära(?) s.t. unistage edasi oma kolmest oblastist!
Pole siiani kuulnud,et vallad kurdaksid puudusena oma väiksust ja seda,et pole inimesi enam,keda valitseda.Külades asunad kolhoosid pandi ka vägisi vabatahtlikult kokku kuigi esimehed tahtsid nabasid imetleda.
Meil Orissaares on tippspetsialiste ülegi. Ühele kohale pürib mitu tegelast.
Väikevald ei pingutagi selle nimel, et teenuste kvaliteeti paremaks muuta, vaid elab arvamuses, kuhu neil ikka minna on. Sageli panustatakse sellistes kohtades hoopis vallajuhi isikliku nägemuse järgi, mitte selle, mis elanikele korda läheb.
Ruhnu puhul ei pea olema ehitusspetsialisti ja maanõuniku kohta.Nende koormus on nii väike, et nad manduvad ära. Vajadusel ostetaks seda teenust sisse. Ja mujalgi on see nii.
Mustjala vallasekretär ütleb, et vald ei jaksa palgata juriidilise haridusega spetsialisti. Mustjala panustab ju vägagi juriidilisse teenusesse, seda aastaid ja raugematult. Ei saa öelda, et töökoormus Mustjalas sellises ametis väike oleks.
kahjuks on jah nii, et tänapäevl peavad vallasekretäri juriidilise töö ära tegema majas kõik teised ametnikud, enamus sekretäre ju praegu pensionil juba, Lümandas, mustjalas, valjaja, ja ega need teised midagi erilist ole, kes neist valda kohtu kaitsmas on käinud. Arvutiajastul nad lihtsalt enam ei ole võimelised oma tööd tegema.
See oleks mõtlemisaine volikogu esimeestele, vallavanematele.
eelmise nimekirja etteotsa võiks lisada kihelkonna,
ja orissaare
Vaat kus huvitava pealkirjaga on Rita Loel osanud asja kokku võtta: ”Väikevaldade probleem on spetsialistide puudus”.
Riigikontroll ise võtab sama asja kokku hoopis sõnadega: ”Avalike teenuste arendamine võib nõuda omavalitsuskorralduse muutmist”, mis sisult tähendab haldusreformi vajadust. Haldusreform ei ole haldusterritoriaalne reform (valdade liitmine) vaid nagu ka selles kirjutises kirjas – ”…ei ole selgelt eristatud omavalitsuste ja riigi ülesanded”.
Jah, ”riik ei ole 20 aasta jooksul enamikus valdkondades määranud nõudeid omavalitsuste osutatavate teenuste kvaliteedile ega neid osutavatele ametnikele” aga mille järgi siis seda asja üldse hinnatakse ja näiteks neid ”võimekuse edetabeleid” tehakse? Eks ikka selle sama Geomedia (mida Saarte Hääl on mingil põhjusel kuni selle artiklini Geomeediaks tituleerinud) enda ”Kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkuse hindamise metoodika” järgi.
Riigikontrolli seisukoht on:
”…Riigikontrolli arvates tuleks välja selgida teenuste mõistlik tase, mida kohalik omavalitsus on kohustatud inimestele tagama – tuleb kehtestada teenuse standardid. Pärast teenuste pakkumise suutlikkuse analüüsi on halduskorralduses võimalik ellu viia põhjendatud muudatusi, mida teenuse kvaliteedi parandamine ilmselt eeldab.”, mille Rita Loel oskab kokku võtta kui ”Väikevaldade probleem on spetsialistide puudus”?!
No tere hommikust! Väikeste ajalehtede probleem on…
Saaremaale piisab kahest omavalitsusest- linn ja praeguste valdade asemele ülesaareline vald keskusega linnas. Sotsiaaltöötajad võiksid muidugi kohapeale jääda.
Hea jutt, Volli! Lausa nagu ajakirjaniku poolt produtseeritud :D
las jääda nii kui oli, nagu on, aga nõukaegased sekretärid vajavad vahetust, ajusid on vaja.
No üks probleem on ka selles, et noored nö puksitakse välja. Vaadake neid valdade töötajaid, ametnikke – kõik on tutvuse kaudu pukki saanud, ei neid sealt enam lahti kanguta! Kas pole siis noori, kel oleks vastava eriala haridus? On küll, aga vanad ei lähe eest ära. Kahjuks on vallaametnike ametit niiöelda eluaegsed, võimuvahetus neid ei mõjuta.
et ajakirjanikud tuleks Volli juurde kooli saata ja enamiku valdade vallasekretärid tuleks välja vahetada reaalse juriidilise haridusega tänapäevaste inimeste vastu.
Omaette teema on muidugi see, kuidas panna toimima süsteem, et omavalitsus oleks tegelikult ka inimese jaoks, mitte vastupidi.
Kolm valda koopereerudes saaks palgata ka juristi. Vallasekretär peaks olema kogu aeg kohapeal, mitme valla tööd ei saaks ta reaalselt teha.
Kuid võimekust aitab kindlasti tõsta haldusreform.
minu arvates võiksid kohalikud väikesed vallad küll Kuressaarde kokku reformida. Vallamajja pole lihtsalt võimalik minna, sest töökoht ei ole oma vallas ja Kuressaarde on alati asja. Spetsialiste ei peagi olema igas külavallas, kõik kokku! Ja korruptsioon lokkab rohkem veel kui kuskil suures kohas. Käsi peseb kätt; veri on paksem kui vesi; …
…tõepoolest, leidke vallasekretäri asemele ikka inimene, kes seadustest ka midagi teab ja annab aru, millele ta korralduses allkirja annab., praegu tegelevad ainult koopia tegemisega volikogule.Küll aga leian, et just kohapeal on vaja inimestele nõu anda mitte saata linna, kuna ju buss ei käi iga päev maalt linna.
võimekust ei tõsta haldusreform, võim peab ikk inimestel lähemal olema, muidu jääb ju maa päris tühjaks.Kohapeal peavad olema targad ametnikud,
Lähedal olev võim ei saa olla eesmärgiks omaette. Seda enam, kui ta ei toimi. Tegelikult ka: pädevate ametnike puudus meie väikestes valdades on üldteada probleem. Rumal oleks seda eitada. Ainsad, kes seda ei usu, on vallavalitsuste ja -volikogude liikmed ise. Palki oma silmas ju ei näe…
Valdade ametnikud on nüüd kõik reformikad , nii et pole lootagi haldusreformi. Küllap reform lubas vallavanematele ja nende tentsikutele töökohtade säilimist. Kuidas muidu sotsidest ja rahvaliitlastest reformikad said.
eikellegina ei tahagi ma oma vallavalitsusse minna, abi sealt pole. Seda enam kui kord vassimisega vahele jäädud. Väikeses priirkonnas on kohutav korruptsioon. Pingutatakse püüda ja hoida omale lihtsameelseid selleks, et oma kohta valimistel säilitada. Pole ju normaalne, kui aastaid, kümneid aastaid, juhivad ühed näod, vanusest vaatamata. ons seitsmekümne viiesed või vanemad. Milleks karta? Miks kardavad vallavalitsuse töötajad (mitte valitavad isikud)?? Otse teeks midagi, et see reform juba toimuks.
Loe artiklit Eesti Päevalehest.
http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-votke-need-omavalitsused-ukskord-kasile-et-elu-maal-toimiks.d?id=63997183
See võib isegi õige olla. Põhjus lihtne: väikesed vallad ei tee midagi. Ja kuna nad midagi ei tee, pole ka "ämbreid". Ehk siis – ei ela ega sure, lihtsalt eksisteerivad mugavalt oma lõbuks.
Väikevaldadel tundub "ämbreid" vähem olema kui suurtel valdadel nn. "suurte spetsialistidega" (näit. Kaarma, Kuressaare linn jne.).
Meie hariduselu üheks suiuremaks puuduseks on munitsipaalkoolid. Hariduse andmine 0on pandud KOdidele, aga mida teavad karjakutest, zootehnikutest, asutojuhtidest jne koosnevad volikogud koolielu juhtimisest? Samal ajal ei kontrollo keegii õpetamise4 kvaliteeti, sest puuduvad maakondlikud inspektorid.
Nõukaaal pandi kinni põhikoole kus õpilasi üle kuuekümne (60 ja enam). Palju meil täna külanõukogusi kus sõuke laste arv põhikoolis? Selleks, et pensionär saaks jala vallavanema jutule, või tubaste töökohtade säilitamise nimel ei ole vaja tänast haldusjaotust säilitada.
Tulge ometi mõistusele, enne kui me ise Kreeka oleme. Muideks küttepuid ja kartuleid saadaks mitte ainult Kreekasse vaid ka Toompeale.
Tsitaat artiklist: Auditi järgi oli Mustjala vallas aga märgitud, et teatud teenuste kvaliteet võib kohapeal olla küll kehvem, kuid oluline on, et need oleksid inimestele kodukohas kättesaadavad (kool, lasteaed, perearst, postkontor).
Aga sellepärast inimesed kolivadki mujale elama, et saada kvaliteetset teenust.
Kolivad ikka valdavalt töökohtade ja palga pärast. Elada tahaks ju.