Väikevaldade probleem on spetsialistide puudus (30)

Väikevaldade probleem on spetsialistide puudus

KÄIB LINNAST: Mustjala vallasekretär Liivi Väli on üks nendest, kes käib tööl linnast maale, kuna spetsialiste pole valdades kohapeal alati võtta. Foto: Raul Vinni

Üleeile avalikustatud riigikontrolli audit kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste kohta vaatles Eesti 15 valla ja linna seas ka Ruhnu ja Mustjala elu – valim tehti siseministeeriumi tellitud ning konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia koostatud omavalitsuste “võimekuse tabeli” järgi.

Kui üldiselt jäi riigikontroll omavalitsustega enam-vähem rahule – peakontrolör Airi Mikli nentis, et riigikontroll oli seekord sunnitud piirduma vaid formaalsete eelduste analüüsiga (kas on kehtestatud vastav kord või mitte, vaatamata tegelikku elu), kuna riik ei ole 20 aasta jooksul enamikus valdkondades määranud nõudeid omavalitsuste osutatavate teenuste kvaliteedile ega neid osutavatele ametnikele. Samuti ei ole selgelt eristatud omavalitsuste ja riigi ülesanded.
Ruhnu vallavanem Aare Sünter on seda meelt, et sellist aega, kus väikesaarel nagu Ruhnu täidaks riik oma ülesandeid täielikult, ilmselt ei tulegi. “Ruhnu jääbki eriliseks vallaks, me ei saa ju siin kellelegi öelda, et pöördugu naabervallas asuvasse riigiasutusse või et mine oma murega politseisse,” tõi Sünter näite.

Sestap ei oleks ruhnlaste arvates ka hea mõte viia valla juhtimine kuhugi kaugele, sest “kui otsustajad on kaugemal, on elu näidanud palju aeglasemaid otsustusprotsesse”. Ja ega seda Aare Sünteri sõnul adutagi, mida tähendab elu (väike)saarel. “Kui ikka lennuk kolm päeva ei lenda, siis ta ei lenda ja istudki paigas,” märkis vallajuht. Ka riigikontroll tõi välja, et saarvallad jäävadki teenusevajaduse poolest teistest erinema.
Ruhnu puhul oli riigikontroll märkinud, et suur osa valla tööajast lähebki praegu riiklike teenuste vahendamisele, mis on paratamatu, sest kui riik oma teenused saarelt kaotab ja loodab üksnes omavalitsuse peale, siis ei suuda ka vald peatselt oma teenuseid pakkuda (või polegi neid enam kellelegi pakkuda) ja algab taandareng.

Spetsialiste napib aga pea kõikides väikevaldades. “Ka meie käime pearaamatupidajaga Mustjalga linnast tööl,” märkis Mustjala vallasekretär Liivi Väli.
Ta rääkis ka sellest, et kui näiteks vallasekretärilt nõutakse tänapäeval juba juriidilist haridust, siis väikevald ei suuda pakkuda sellise spetsialisti soovitud palka. Või ei ole tal väikeses omavalitsuses piisavat töökoormust. Ruhnu on sotsiaaltöötaja probleemi lahendanud näiteks nii, et seal teeb seda tööd vallasekretär.
Auditi järgi oli Mustjala vallas aga märgitud, et teatud teenuste kvaliteet võib kohapeal olla küll kehvem, kuid oluline on, et need oleksid inimestele kodukohas kättesaadavad (kool, lasteaed, perearst, postkontor).
Ruhnu on aga leidnud väljapääsu lasteaiaküsimuses nõnda, et maksab väikelaste vanematele lapsehoiuraha. “Meil ei ole ju mõtet 3–4 lapse pärast ehitada 1,5 miljonit maksvat maja ning võtta sinna tööle õpetajad ja muu personal,” nentis Sünter.
Riigikontrolli kinnitusel võeti ette 15 valda, mis olid keskustest kaugel, ja elanike arv pidi neis olema vähem kui 1500.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 114 korda, sh täna 1)