Merevalvekeskuse kolimine tõotab tulla üüratult kallis ja keeruline (8)

Merevalvekeskuse kolimine tõotab tulla üüratult kallis ja keeruline

KURESSAARE TORNID: See foto ei ole montaaž, vaid just selline pilt avaneb, kui sõita mööda vett Kuressaare jahisadamasse. Olgugi, et plaanitakse merevalvekeskuse ülikallist kolimist, jääb sidemast siiski ka tulevikus arvatavasti paika. Foto: Raul Vinni

Kõikide hädaabinumbrite koondamine ühisesse ühend-häirekeskusse Pärnus peaks sisaldama ka Kuressaares asuva merevalvekeskuse sinna kolimist. See tähendaks miljonite eurode suurust kulu ja mitmele inimesele töökoha kaotust. Kuid selle käigu kasutegur ei pruugi olla teab mis suur.

Saarte Hääl kirjutas, et merevalvekeskus koos selle juurde kuuluva 66 m kõrguse sidemastiga on kavas kolida Pärnusse. Suure tõenäosusega jääb paljudele linnakodanikele pinnuks silmas olev mast siiski paika, kuid merevalvekeskuse äraviimine on siiski plaanis. Palju kolimine maksma läheb, veel kindel ei ole, kuid ainuüksi uue ühendhäirekeskuse Pärnusse rajamise maksumuse suurusjärguks pakutakse viis miljonit eurot.
Ühendhäirekeskuse loomise plaani, mis on ka vabariigi valitsuse heakskiidu saanud, eesmärk on, et hädaabi numbriks jääb vaid 112 ning abi saamine muutub organiseeritumaks. Plaani kohaselt kuulub uude keskusse ka merepääste.
Samas on päästetöö vaid üks osa merevalvekeskuse tööst. Keskus tegeleb ka merereostuse tõrje, mereseire ja merepiiri valvega, mis otseselt päästetöö alla ei kuulu.

Hindamatud spetsialistid

Vajadust merevalvekeskuse kolimist ülimalt põhjalikult vaagida toonitab ka politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalvealal piirivalvekolonel Tõnu Hunt, kelle sõnul tuleb enne, kui kolima hakatakse, kõik asjaolud kindlasti üheksa korda üle mõõta.
Tema sõnul võiks keskuse viia Pärnusse ja kas või Haapsallu, kuid eelduseks peavad olema parem teenus elanikkonnale, tehniliselt kindlam süsteem ja eelarveliselt optimaalseim lahendus.
“Praegu toimiva seiresüsteemi loomine kestis 7 aastat, selliste otsuste tegemiseks tuleb nüüd aeg võtta ja kodutöö ära teha,” märkis Hunt.
Lisaks suurele rahakulule on oluline ka personaliküsimus.
Merevalvekeskuses töötab praegu 12 ametnikku, kellele keskuse Pärnusse kolimise korral pakutakse kindlasti võimalust sinna tööle asuda. Suure tõenäosusega enamik neist seda võimalust ei kasutaks. Merevalvekeskuse töötaja ei ole aga “mees tänavalt”, vaid ülimalt keerulise ja kalli väljaõppega piirivalveametnik, keda niisama lihtsalt ei asenda. Seda tunnistas ka Tõnu Hunt. “Profid keskustes kujunevad aastate jooksul ning paljud inimesed ei olegi võimelised taluma sellist pinget ega omandama vastavaid spetsiifilisi oskusi,” kinnitas Hunt. “Merevalvekeskusse jäävad tööle vaid kõige pädevamad.”
Hundi sõnul ei ole neil ühtki inimest üle ning kui kolimine peaks aset leidma, tuleb organisatsioonil leida kõik võimalused, et inimesed jääksid keskustesse.

Süsteem tuleb dubleerida

Merevalvekeskuse kolimine on keerukas ka puhttehniliselt. Siililegi selge on see, et merevalvesüsteeme ei saa mingiks ajahetkeks välja lülitada, teise linna kolida ja seal uuesti sisse lülitada. Hundi sõnul on see võimatu, sest küsimuse all on eelkõige turvalisuse tagamine Eesti merealal tervikuna. “Enne tuleb luua uus keskus ja siis alles vana välja lülitada,” kinnitas Hunt.
Tehnilisi lahendusi silmas pidades ei kao Kuressaare linnapildist ka paljukirutud 66 m kõrgune sidemast. “Linna arhitektuurilisest lähtekohast vaadates ei sobiks mast peaaegu kusagile,” nentis Hunt ja ütles, et tehnilisest seisukohast lähtuvalt on mast täna kohas, mis tagab tehnilise töökindluse ehk siis mereala turvalisuse. “Igasugune ümberkolimine tähendaks pigem vahemastide ehitamist,” tõi Hunt välja võimaliku lahenduse, mis pole kindlasti odavate killast.

Juhul kui merevalvekeskus peaks kolitama, jääks Kuressaarde siiski alles piirivalvekordon. Suure tõenäosusega rajatakse Kuressaarde aastal 2013 uus kordonihoone koos angaariga kopteri jaoks. Vahe oleks vaid selles, et Kuressaare asemel hakkaks reageerimiseks vajalik info laekuma Pärnust.
Tõnu Hundi sõnul ei tohi piirivalvevõimekusel ehk siis teisisõnu Euroopa Liidu välispiiri valve võimekusel mitte mingil juhul langeda lasta.
Ühendhäirekeskus Lääne regioonis peaks käivituma aastaks 2014.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 47 korda, sh täna 1)