Juhtkiri: Kas järjekordne kabinetisünnitis? (2)

Riigil on plaan luua Pärnus võimas ühendhäirekeskus. Kõik hakkavad helistama edaspidi 112 ja ühes kohas on koos nii politsei-, pääste- kui ka kiirabi häirekeskus. Kui jätta kõrvale tõsiasi, et Kuressaare linna keskväljakule kiirabi kutsuja käest nuiataks häirekeskuses ka edaspidi visalt täpset aadressi, siis ei ole mõte ju paha. Teoorias.

Praktikas näeb asi välja sellisena, et see maksab meeletu raha. Miljonid eurod. See on üks asi. Saarlaste jaoks on olulisem vahest see, et sinna tahetakse viia ka praegu Kuressaares asuv merevalvekeskus. Kole sidemast jääb Kuressaarde, kuid inimesed ja töö viiakse ära. Viies end natukenegi merevalvekeskuse tööga kurssi, saab aru, et päästetöö on vaid üks väike osa sellest tööst, mida siin tehakse. Seega võib kahtluse alla seada nii selle ürituse mõttekuse kui teisalt ka kahjulikkuse saar-lastele. Kaduvad töökohad, taas julm tsentraliseerimine jne.

Saare maavalitsus võib sedasi julgelt oma 2020. aasta arengukavas järjekordse asja maha kriipsutada. Seal on aastal 2020 maakonna tugevustena muuhulgas kirjas: merevalvekeskus, häirekeskus, päästeameti struktuur katab piirkonna vajaduse.

Tahtmatult tekib mõte, kas tegu pole jälle ametnike käeharjutusega, nagu seda oli Leisi komando sulgemine. Või on selle taga hoopiski näiteks Pärnu meeste soov kõike ja võimalikult palju oma külje ja kontrolli alla rabada. Igatahes loodame, et enne tõepoolest üheksa korda mõõdetakse, kui saarlastele jälle käkki keerama hakatakse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)