Gümnasistid vahetavad koole (11)

Gümnasistide seas tundub hoogu koguvat uus käitumismuster. Tavalisest rohkem on hakanud toimuma koolidevahelist “rändamist”. Kui vaadata gümnasistide klasse, siis on harv juhus, kui leidub selliseid, mille koosseis poleks alustamishetkega võrreldes muutunud.

Hiljuti Saaremaa ühisgümnaasiumis läbi viidud uurimuse kohaselt on õpilased arvamusel, et lisaks õpiraskustele on suureks lahkumise põhjuseks õpetajad. Koolist lahkunud toovad välja, et pedagoogide suhtumine on aeg-ajalt üleolev ja sardooniline ning tihti kipuvad nad nagu unustama, et kooliprogrammis on ka teisi aineid, mis vajavad õpilaste tähelepanu.
Kõige drastilisemad muutused toimuvad üldjuhul kümnendates klassides, mis ei ole iseenesest ka üllatav. Tihtipeale ilmnevad esimesel aastal kohanemisraskused, paljudele võib saada saatuslikuks taseme järsk tõus, aga ka suur koormus ja lihtne inimlik laiskus – tahetakse lihtsalt kergemalt läbi saada.

Kuressaare gümnaasiumist on sel õppeaastal lahkunud üheksa õpilast, neist kaheksa 10. klassist ja üks 11. klassist. Üks õpilane läks üle Kuressaare ametikooli, kaks kolisid mandrile ja ülejäänud kolisid üle Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumisse. See-eest tuli esimese õppeveerandi jooksul juurde neli inimest.
Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Varik on arvamusel, et õpiraskuste ületamisel saavad otsustavaks faktoriks ennekõike motivatsioon ja tahe. Üheks probleemide vallandajaks peab ta hariduse liigset orienteeritust riigieksamitele, kuigi uus õppekava seda mingil määral leevendab ja võimaldab seeläbi võtta rohkem arvesse individuaalseid eripärasid.
Leisi keskkooli näitajad on väheke rõõmsamad. Sel õppeaastal on lahkujaid olnud vaid üks ning põhjuseks said õpiraskused. Direktor Tõnu Erini sõnul pole “rändamine” nende koolile omane ning oma valla lapsed on ikka püsivad. Ainsad, kes liiguvad, on enamasti need, kes pole Kuressaare gümnaasiumide nimekirja pääsenud ning ei tahtnud minna ka ametikooli. Enamasti minnakse ära ikka siis, kui on raskusi õppetööga, ning ka siis, kui avaneb võimalus haridusteed jätkata Kuressaare koolides, kuid seda tuleb ette äärmiselt harva, ütles Erin.

Saaremaa ühisgümnaasium on aga jällegi muutuste tallermaa. Kooli huvijuht Diana Õun ammutas toimuvast inspiratsiooni uurimistöö jaoks. Gümnasistide seas läbi viidud küsitluse kohaselt peavad õpilased SÜG-i tugevuseks õpetajaid ja kõrget taset. Seda võib pidada lausa irooniliseks, sest üldjuhul osutuvad just need kaks tegurit ka kaigasteks kodarais.
Nimelt arvavad õpilased ise, et SÜG-ist lahkutakse eelkõige koolitöö liigse raskuse ja õpetajate tõttu, neist esimene põhjus on lahkumispõhjustest ka esikohal.
Sel aastal on Saaremaa ühisgümnaasiumist lahkunud üheksa inimest. Kaks neist 10. klassist ning nad leidsid, et on enda jaoks valinud vale kooli. Nelja õpilase jaoks osutus õppimine gümnaasiumis raskemaks, kui nad eelnevalt arvasid, ning kolm pidid lahkuma seoses elukoha vahetusega. Huvitav on asja juures see, et erinevalt Kuressaare gümnaasiumist lahkutakse SÜG-ist rohkem just lõpuklassides. 10. klassis toimub SÜG-is alles paralleelklasside vaheline rändamine. Üritatakse katsetada teist kallakut ning mõnele sobivad paremini ka teise klassi õpetajad. Võib-olla lükatakse seeläbi edasi hetke, mil kõik võimalused on läbi proovitud ning ei jää üle muud, kui hakata vaatama teiste koolide poole.

SÜG-i 11. klassist lahkusid Mariin Lepp ja Kerstin Kütt. Mariin Lepp oli sunnitud lahkuma õpiraskuste tõttu ning Kuressaare ametikool oli tema arvates parem valik. “Leidsin, et eelistan kooli, kus ei ole nii ranget õppekava ja kus saab lisaks õppimisele tegeleda ka muude asjadega. SÜG-is oli üldiselt nii, et õppisin terve päeva koolis ja siis pidin minema koju, et jälle õppida. Koormus oli minu jaoks äärmiselt suur ja see väsitas tihtipeale põhjalikult ära. Lisaks on SÜG-is võrreldes ametikooliga suhted õpilase ja õpetaja vahel palju formaalsemad.” Mariin ütleb, et ka hinded on tal nüüd märgatavalt paranenud ja elu on lihtsamaks muutunud.
Kerstin Kütt rändas SÜG-i 11.a klassi nimekirjast aga Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi. Põhjuseks polnud mitte raskused õppeainetega, vaid tervisehädad, mille pärast oli ta sunnitud tihti puuduma. Sellest tingitult oli hiljem järjest raskem õppetööga järje peale saada ning see raskendas olukorda märgatavalt. Täiskasvanute gümnaasiumi valis ta sobivama õppegraafiku tõttu. “Järsk muutus oli see tõepoolest, sest enamiku asju, mida meie klass praegu õpib, oleme me SÜG-is juba ammu läbi võtnud. See muudab elu muidugi küllaltki lihtsaks ning haigus ei takista enam õppetööd.”
Sel õppeaastal on Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumist lahkunud 20 ning juurde tulnud 35 õpilast, kellest enamus on kunagi erinevatel põhjustel haridustee katkestanud ning kellel nüüd on võimalus või vajadus õpinguid jätkata. Mõned õpilased on tulnud ka päevakoolidest.

Direktor Ly Kallas arvab, et nii juurdetuleku kui ka äramineku põhjused on enamasti samad: elu- või töökoha vahetus, terviseprobleemid, vale eriala valik ametikoolis, probleemid üldhariduskoolides. Viimaste alla kuuluvad näiteks konfliktid õpetajatega, liiga suured klassid ning ka see, et mõnele lihtsalt ei sobi suured koolid.
Kui sageli minnakse SÜG-ist üle ka KG-sse, siis on ka vastupidiseid näiteid. Heleri Kuris läks Kuressaare gümnaasiumist Saaremaa ühisgümnaasiumisse 2010. aasta veebruaris, kui käis 10. klassis. Otsuse tegemise hüppelauaks oli KG ja SÜG-i õpilasvahetus, mille raames paar inimest kolmeks päevaks kooli vahetas. KG õpilased käisid SÜG-is ja vastupidi. Pärast kolme teises koolis veedetud päeva oli Helerile selge, et tuleb kiiremas korras hakata tegelema paberimajandusega ja ennast ametlikuks SÜG-i õpilaseks vormistada. Temagi oli enne kuulnud, et raskusaste võib olla kõrgem, kuid sellegipoolest otsustas ta selle kasuks, kuna tal oli plaan minna ülikooli ning juttude põhjal olevat SÜG selleks valmistumiseks kõige õigem kool. Heleri hinded langesid keskeltläbi umbes poole palli võrra, kuid sellegipoolest ei ole ta oma valikut hetkekski kahetsenud.

Paraku hakkab taolise aktiivse koolivahetuse juures silma ka tendents, et kohe esimeste raskuste ilmnemisel korjatakse oma paberid kokku ja seatakse sammud kergema vastupanutee poole. Siiski on enamik kooli vahetanud õpilasi oma otsusega rahul, isegi kui on üle kolitud lihtsalt paralleelklassi. Gümnaasiumi alguses on kindlasti raskem ette kujutada, mida tulevik toob, ning pole ka imestada, et tihtipeale valitakse alustatud teel varem plaanitust erinev suund.

Kristina Kretova

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 137 korda, sh täna 1)