Ehkki Saare maakonna omavalitsused peavad muutusi Eesti koolivõrgus vajalikuks, on nad siiski seisukohal, et kiirustada pole vaja ja et koolivõrgu ümberkorraldamise ajalise tempo valikul peaks riik arvestama ka kohalike oludega.
“Meil on paljud probleemid juba lahendatud ja Saaremaal ei ole sellist olukorda nagu mandril, kus on vaat et iga metsatuka taga oma gümnaasium,” ütles Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Raivo Peeters. “Gümnaasiumid on meil linnas ja siis veel Orissaares ja Leisis ning selline gümnaasiumidevõrk on ajalooliselt välja kujunenud.”
Peeters lisas aga, et see ei tähenda muidugi, et nii on ja nii peabki olema, igavesest ajast igavesti. “Kui elu teeb oma korrektuurid, tuleb ajaga kaasa minna,” selgitas ta. “Näiteks Leisi valla osas oleme siin omavalitsusjuhtidega aru pidanud – kuivõrd suur see tahe gümnaasiumi pidada ka on, kui ikka lapsi ei ole, pole midagi parata.”
Veebruari esimeses pooles läkitas Saare maavanem haridusministeeriumisse kirja, mis sisaldas maavalitsuse ja Saare maakonna omavalitsuste liidu seisukohti gümnaasiumidevõrgu korrastamise küsimuses. Selles on öeldud, et kuigi muudatused on koolivõrgus vajalikud, tuleks nende ajalise tempo valikul arvestada kohalikke olusid.
Samast kirjast võib veel lugeda: “Maavalitsus ei näe vajadust teha Kuressaare linna hästitoimivas haridusruumis ja väljakujunenud koolikorralduses muudatusi.” Mis puutub aga gümnaasiumihariduse andmise jätkamisse väiksema õpilaste arvuga Orissaare ja Leisi koolis, siis see peaks maavalitsuse arvates jääma kohalike omavalitsuste otsustada.
Kui veel mõni aeg tagasi ütles Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep Saarte Häälele antud intervjuus, et vald püüab teha kõik selleks, et Leisi kooli gümnaasiumiosa säiliks, siis eile oli tema seisukoht ses küsimuses muutunud. “Julgustasime kooli sisse viima uusi õppesuundi, et niimoodi Leisi õpilasi juurde tõmmata,” ütles ta. “Praegu tundub aga, et see ei toimi ja meil tuleb leppida paratamatusega. Kui vaadata õpilaste arvu muutumise peale, võib küll öelda, et Leisi kooli gümnaasiumiosa meil lähiaastatel säilitada ei õnnestu.”
Mõtlepa sõnul kavatseb kool tänavu sügisel kümnenda klassi veel avada. “2013. aasta on aga juba kahtluse all. Nimelt tuleb siis õpilaste arvu suur langus ja praegu tundub küll, et sellise õpilaste arvu juures pole kümnendal klassil mõtet,” nentis ta.
Orissaare vallavanem Aarne Põlluäär lausus, et valla seisukoht kooli gümnaasiumiklasside säilitamise osas muutunud ei ole. “Me tahame oma kooli gümnaasiumiosa säilitada ja nii kaua, kui suudame vähemalt 25 õpilast kümnendasse klassi vastu võtta, ei teki siin ka mingit probleemi,” ütles ta.
Põlluäär lisas, et nad on ses küsimuses vestelnud ka naabervaldade esindajatega ning Muhu ja Pöide vald on pooldanud Orissaare gümnaasiumi säilitamist. Ta märkis, et Orissaare gümnaasium võiks õpilasi juurde saada kõigist Ida-Saaremaa omavalitsustest.
Keegi käib Ruhnust Orissaarde kooli?
ka. Milleks ühikad siis on?
Respekt Põlluäär!