Tindirindelt: Ajakirjanik paneb diagnoosi (11)

Kui ajakirjanduses töötavad inimesed (ajakirjanikeks kõiki nimetada ei saa) oleks käinud oma elus üheski uudise sotsioloogia loengus, kus Priit Pullerits ÜTLES, et ajakirjanduses inimesed ütlevad asju, või äärmisel juhul sõnavad, mitte ei tõde, tunnista, nendi ega nähva solvunult, siis oleks maailm juba parem paik.

Laupäeval kirjutas Saarte Hääl, et saarlasest miss Estonia Madli Vilsar on solvunud, et teda presidendi vastuvõtule ei kutsutud. Viide oli portaalile Elu 24, kuid lugu pärineb tegelikult Naistelehest. Lugesin ka mina Naistelehe lugu pealkirjaga “Miss Estonia on solvunud”, aga ma ei pannud küll tähele, et miss oleks öelnud: “Olen solvunud ja pettunud, et mind presidendi vastuvõtule ei kutsutud.”
Kallis lehe tööline, kuidas sa sellise diagnoosini jõudsid? Lugesid missi mõtteid või? Kas sulle endale ei tundu, et sa valetad? Küsisin Madlilt järele, ta tõepoolest ei rääkinud solvumisest. Kas sa ei mõtle, et vale info võib kellelegi haiget teha?
Kallid Elu 24, Delfi ja Õhtulehe toimetajad, kes te selle uudise pealkirjas märkasite sõnu “miss” ja “solvunud” ning selle peale niivõrd erutusite, et sisusse süvenemata artikli oma lehele kopeerisite ja internetti saatsite, miks mulle tundub, et toimetamine tähendab teie jaoks ajule käsklust “sleep” ja näppudele “copy-paste”? Niisama lihtsalt ja sama targalt jõudis lugu ka Saarte Häälde.

Kallis lugeja, kes sa vajutad nuppu “kommenteeri” enne, kui oled loo lõppu jõudnud, mul on tõesti kahju, et ka sina ei suuda enam oma peaga mõelda ja usud kõike, mida internetist loed.
Madli juhtum on vaid üks paljudest sarnastest näidetest sellest, mis juhtub, kui ajakirjanik hakkab andma hinnanguid ja inimeste hingeseisundeid diagnoosima. Kui ta lisab vaid ühe hinnangulise sõna, muutub kogu teksti toon. Kui toimetaja ei viitsi minna tagasi algallika juurde, tekib katkise telefoni efekt ja valeinfo jõuabki üha uuesti ja uuesti lugejaini. Võiks ikka pealkirjast kaugemale ka vaadata.
Kui kõik ajakirjanikud oleksid kas või ühe korra kuulnud, kuidas Juhan Peegel rääkis sõna jõust, siis oleks maailm juba parem paik. Andku Juhan Peegel mulle andeks, et ma ise teda siis kuulamas ei olnud ning praegu ja varemgi sõna kurjalt kasutanud olen.

P.S. Õhtuleht muutis oma artikli sisu pärast Madli Vilsari kaebust, kuid ei vabandanud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)