Järelehüüe ühele tõelisele eestlasele (1)

Möödunud laupäeval kanti kalmuaeda oma elutee lõpetanud tuntud ühistegelane, kaubandustöötaja ja vabadusvõitleja Richard Ligi.

Lahkunu sündis Pöide kihelkonnas Suur-Rahula külas Reinu talus pärast jüripäeva 1923. aastal. Viimasena 1941. aastal Venemaale, punapoolele veetud meeste aastakäigust neli kuud hiljem.
Tallu sündimine tähendas looduslikku keskkonda, tervislikku toitumist, põlvkondadega kokkukasvamist, vastastikust lugupidamist ning tavade ja pärandkultuuri austamist.
Richard Ligi, kes oli üks nende tuhandete noormeeste hulgast, kes sündisid Eesti Vabariigi algaastail, jõudis oma meheeas Teise maailmasõja sisse, vallutajate või vabastajate lippude alla. Ülerullimise totaalsuses polnud enamasti omatahtsi valikut. Me kaotasime aastakümneteks ka vabaduse ja iseseisvuse.
Ometi olid selle lootusrikka ajajärgu mehed sündinud vabadeks eesti meesteks, saanud eestimeelse koolihariduse ja kujundatud veendumused, aga suurriikide võim murdis neid nagu haokubust oksi ja heitis tulle. Kes ei murdunud, jäi alles ja kandis tõelise eestlase vaimu ja teotahet meie taasiseseisvuse päevadesse.

Me imetleme neid pikalt kestnud teekaaslasi ja ütleme nende kohta: talupoja mõistusega tõelised rahvamehed. Sirge selja, uhke vabadustunde ja tasakaalukusega. Nendest õhkus endiste aegade kultuuri- ja töösoojust. Tänu neile mälestame inimest, kes kiirgas inimlikkust ja väärikat heasoovlikust oma isade verega Vabadussõjas võidetud isamaalt, kust ta oli pärit. Viimse hingetõmbeni.
Richard Ligist sai pärast Kõljala 2-aastase põllutöökooli lõpetamist õpipoiss kodulähedases ühiskaupluses. Seejärel hoolas ja aus müüja. Talus oli neli venda, kellel tuli valida oma tee, sest ähvardas suur oht.
Nõukogude võim asus juba 1940. aasta sügisel külade ja maaelu sovetiseerimisele. Ka Pöide kandis, kus valitses maarahva kõrgelt arenenud ühistegevus, ähvardas seda kollektiviseerimisega asendamine.
Saksa okupatsioonivõimud loobusid aga Eesti Vabariigis loodud laiapõhjalise ühistegeliku ettevõtluse likvideerimisest. Richard Ligi lähetati ETK kaubanduskooli Tallinnas. Kauplused said aga tühjaks ja mehed mobiliseeriti. Richard sattus Narva Hermanni kindlusse Wehrmachti raudtee kaitsepataljoni.
Pljussa all sai ta esimest korda haavata. Teine kord raskes lahingus Auvere väljal. Pärast paranemist haiglas Saksamaal pöördus ta hetkegi muust mõtlemata kodumaale tagasi. Tuli koju, viskas võõra vormi seljast ja leidis, et paremat kohta maailmas võib valida üks õige eesti mees ainult häda pärast.
Algul leidis Richard Ligi tööd Saikla veskis. Peagi organiseeris ta Saaremaa kaluriühistutele kaubanduskeskust. Selle jalule saanud, kutsuti ta tööle tarbijate ühistute maakondlikku liitu. Ta polnud omade keskel kellelegi pinnuks silmas. Salamisi lootis ta, et keegi polnud meeles pidanud tema kuulumist Omakaitsesse sel ajal, kui likvideeriti kommunistide Johan Ellami ja Aleksander Kuuli sissipesa Pöide kandi soo veerel.

Kui aga 1950. aasta alguses valiti kaadrit tulevase Orissaare rajooni jaoks, avastasid julgeoleku nuhid, et Richard Ligi, tulevase rajooni kaubabaasi direktori kandidaat, on Saksa ajal võtnud koos Orissaare Omakaitse meestega osa haarangust redutavatele kommunistidele.
Ühe edumeelse, oma ametiala tundva mehe nullimine käis lihtsalt. Boris Loho julgeolekust astus ootamatult Richardi töökabinetti, ütles, et pane mantel selga, kõnni tähelepanu äratamata minu ees Uuele tänavale. Ainult pea meeles, et mul on käsi taskus püstolipära ümber. Kui üritad kõrvale põigelda, saad kuuli. Nii nad Richard Ligi stalinistlikku töölaagrisse saatsid. Nagu kümneid tuhandeid eesti mehi okupeeritud alalt.
Pärast Stalini surma tehtud muudatuste reas pääses ta koju, paljus ka tänu Muhu saarelt kositud abikaasa hoolsusele pakkide saatmisel ja ametiasutustes õigusi jalule seades. Perre sündis poeg. Richard Ligi sai algul tööle kaubatundja ametikohale. Üsna peagi jätkas ta õpinguid kaugõppes kaubandustehnikumis ja tõusis Kuressaares tarbijate kooperatiivi kaubabaasi direktori ametisse.

Oma lähiajaloolistes pajatustes on ta kirjeldanud, kuidas kaubabaasi direktor pidi isiklikult kõrgete parteifunktsionääride koduseid tarbimismuresid lahendama. Kellel olid kodus tuletikud otsas, kellele oli vaja kummisaapaid või muud defitsiitset kaupa.
Omamoodi rasked tööpäevad saabusid siis, kui Saaremaa “kaitsjad ja vabastajad” tähistasid oma suurkokkutulekuid. Konjakit pidi voolama ojadena. Moskva kõrvalt oli raske taolist kaupa hankida.
Nõukogude Liidu kangelane Albert Repson oli süüdlaslikult märkinud, et ega tema pole 1944. aasta septembris esimesena Kuivastus maale hüpanud. See olnud üks Tondi sõjakooli lõpetanud leitnant, eestlane. Kuldtäht antud seepärast Repsonile, et tema on Venemaa eestlane.
Aga Richard Ligi oli tõeline eesti mees, kes suutis poliitikast ja kõigist toimunud sündmustest üle olla. Ta oli nagu arst, kes humaansusest aitab kõiki, olgu omad või vaenlased.
Viimses lahkumises ongi kõik võrdsed. Ainult nende pärand on erineva kaaluga.
Olgu kodumuld Sulle kerge, tubli saarlane!

Lähiajaloo pajatusi kuulanud sõprade nimel Bruno Pao

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 307 korda, sh täna 1)