Taas nähti liikumas ilvest (7)

Möödunud nädalavahetusel nähti Valjala vallas Rõõsa külas ilvest. ”See oli selline uskumatu asi jah. Esialgu ütlesin, et näe, ilma sabata rebane. Naaber lõpuks taipas, et see on ju ilves,” kirjeldas oma pühapäevast elamust Kuressaares elav, kuid nädalavahetusel maakodus käinud Kaidi Kapsta.

Loom oli neist u 200 m kaugusel ja teda oli võimalik näha u 10–15 sekundi jook-sul. Värvi nad selliselt kauguselt täpselt ei tuvastanud, aga looma kuju nägid ära. Ta oli kõrgemat kasvu kui rebane ja ka jalad olid pikemad.
”Kiiret tal ei olnud. Kadus vaikselt Kõiguste-Kahtla metsade poole,” rääkis Kapsta, kelle sõnul tundus kummaline see, et lähedal ei ole üldse suuri metsi ning et loom täiesti päise päeva ajal majade ligidal ja lagedal karjamaal liikus. ”Inimesed võivad mõelda, et lehes oli ilveselugu ja et ma nüüd mõtlen välja, aga selline asi tõesti juhtus,” kinnitas Kapsta.

Naaber Urmen Sink ütles, et huvitav oli vaadata, mis elukas seal karjamaal liigub. ”Saarte Hääles oli pilt ja siis ma vaatasin, et see oli täpselt seesama,” märkis mees, kes oli näinud looma liikumas ka juba varem, 2. veebruaril. Sink lisas, et rebase tunneb ta ära, ta on pisike ju. Ka värsked jäljed lumel olid tunduvalt suuremad kui rebasel ja ühe rea peal.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles, et kirjelduse järgi oli kindlasti tegemist ilvesega. ”Lühikese sabaga ja suurte ümarate sirgelt kulgevate jälgedega looma meil teist ei ole,” kinnitas ta. Talvi lisas, et kui mingit (eriti suuremat) loomaliiki on vähe (asustustihedus on hõre), siis on ka nende liikumisraadius tavapärasest palju suurem (tavaliselt on ilvesel territoorium ca 150 km2 ehk siis vähemalt 10x 15 km). Ehk teisisõnu, nad ei hoia nii kindlat piiri oma kodukohal (loomade puhul nimetatakse seda koduterritooriumi reviiriks).

”Põhjus on lihtne – sama liigi eri isendite vahel ei ole  konkurentsi ja ranget reviiripiiride jälgimise vajadust. Ka peab loom hõreda asustuse korral paarilise leidmiseks palju rohkem vaeva nägema ja ringi liikuma,” selgitas Talvi, kelle sõnul ilmselt see ongi veel üks võimalik põhjus, miks see ilves seal (kirjelduse järgi vähese metsaga piirkonnas) ringi liikus.
Talvi lisas, et ilvestel on praegu jooksuaeg. Ilves on erak, emas- ja isasloomad hoiavad sellel liigil aastaringselt omaette piirkonda, kui asustus on aga väga hõre, siis peab väga palju ringi liikuma, et paariline leida. Vaid kutsikatega emasloom elab kuni aasta nendega koos. 
”Inimesele ilves ohtu ei kujuta. Tema looduslikud saakloomad on jänesed, rebane, väiksemad ja nõrgad kitsed, seapõrsad, pisinärilised, linnud,” kordas Talvi.

Valjala jahimeeste seltsi esimees Kalev Päästel ütles, et nemad on näinud hundi jälgi ja hunti otsinud. ”Aga ilvesest ei ole kippu ega kõppu. Ei ole näinud tema jälgi,” tähendas ta. Laimjala jahiseltsi esimees Maidu Vallik ütles, et eelmisel kevadel nägid nad küll ilvese jälgi, aga sel aastal ei ole veel näinud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 57 korda, sh täna 1)