Miks saare noored ei leia tööd? (9)

Eesti töötukassa Saaremaa osakonnas on registreeritud 159 noort töötut vanuses 16–24 eluaastat. Neist 93 on hiljuti lõpetanud kooli ega ole veel tööd leidnud. Miks noored tööd ei leia?

Siin võin välja tuua mitu põhjust. Olulisemaks ütlevad ka noored ise, et neil pole töökogemust, mida tööandja peab oluliseks. Vaid mõni üksik tööandja võtab tööle töökogemuseta noore, õpetades ta välja kohapeal. Enamik ettevõtteid tahab aga oskustega tööjõudu.
Paljudel noortel on ebapiisavalt haridust. Koolitee võis kunagi katkeda seetõttu, et koolis käimine muutus ebameeldivaks. Ka lapse sünd on noortel koolis käimise katkestanud.
Noorte töötute haridustase on lausa hirmutav: 4% on algharidusega – 9. klass lõpetamata, 7. klass pooleli jne. Põhiharidusega on 40% noori töötuid, 24% üldkeskharidusega ehk siis lõpetanud gümnaasiumi, aga ilma igasuguse erialata. Ülejäänud osa noortest töötutest on pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist omandanud kutse.
Tööandja ei soovi tööle võtta ei ametioskusteta noori ega ka vanemaid inimesi. Kooli pooleli jätnud noorel pole tegelikku ettekujutust töölkäimisest, tööelust, tööandjate nõudmistest.
Ükskõik mis põhjusel on koolitee pooleli jäänud, on töötukassast võimalik saada teavet ja nõuandeid, kuidas eluga edasi minna ja milliseid valikuid teha. Muidugi, otsustaja on igaüks ise, parim nõustajagi ei otsusta kellegi eest.
Ka kutse omandamisel panevad noored sageli mööda – ametit minnakse õppima kellegagi koos, süvenemata, kas see tegelikult ennast huvitabki. Vahel on eriala õpitud ka seetõttu, et huvitavale erialale ei saadud sisse, mõne teise eriala õpperühmas oli aga vabu kohti. Nüüd aga on jõutud selgusele, et õpitud erialal tööle asumiseks puudub nii soov kui ka huvi.

Palk liiga väike?

Töötuna registreeritud noortest on ehituseriala omandanud 6,5%, IT-valdkonnas kooli lõpetanud ja oskused omandanud 4,3%. Kaubanduse ja teeninduse valdkonnas õppinuid on töötutest noortest samuti 4,3%. Toitlustus ja majutusturism on küll Saaremaale iseloomulikud majandusharud, aga kõigist noortest töötutest moodustavad neid erialasid õppinud noored 10,8%.
Kui amet on õpitud ja ikka tööd ei leia, mis on siis põhjus? Sagedaseks põhjuseks tuuakse, et pakutav palk pole sobiv, on tööle kandideerija arvates liiga väike. Samas ei mõtle noor, mida tal on tööandjale kõrge palga eest vastu anda. Kogemuste ja oskuste pagasi suurenemisega suureneb ka palganumber.

Detailid CV-sse

Noor inimene, kes otsib tööd, kuuleb oma eakaaslaselt, sõbralt või tuttavalt, kes kandideeris mingile töökohale, negatiivset arvamust mõne tööandja kohta. Kohe tekib eelarvamus, et see konkreetne tööandja ja tema pakutavad töökohad on halvad… Ei ole. Noortele soovitan ise mõelda ja analüüsida seda töökohta oma oskuste seisukohast. Mis ühele ei sobi, võib teisele olla parim. Oma silm on kuningas. Kui sa ise pole kohal käinud ja üle vaadanud, millega tegu, ei tasu teha valesid järeldusi.
Kandideerimisel mittevalituks osutumise põhjuseks tuuakse ka kogemuse puudumine. Tegelikult võiks enne kandideerimist läbi mõelda, mida üldse on tehtud: koolivaheajal kusagil lühiajaliselt töötatud, kellegi juures talutöid tehtud, vabatahtlikuna töötatud jne. Kõik see tasub kirja panna ka oma CV-sse. Me ei tea, mis võib tööandja jaoks valiku tegemisel oluliseks detailiks osutuda.
Noor inimene on vahel töötu ka seetõttu, et ta alles avastab maailma, ei tea, kelleks soovib saada, mida õppida, mida üldse teha.
Tegelikult ma ei väida, et noored on napi haridusega, oskusteta, otsustusvõimetud, ei tea, ei taha, ei oska ja nii edasi. Üldsegi mitte!
Töötukassas on töötuna arvel ka noori, kes täpselt teavad, mida nad tahavad. Nad on aktiivsed ja tegutsevad selleks, et meelepärane töö leida. Nad ei pelga end töötuks registreerida ka paariks-kolmeks kuuks.
Paus on tekkinud näiteks vabatahtlikuna töötamise perioodi või tähtajalise töölepingu lõppemise tõttu. Noor registreerib end töötuks ja kasutab töötukassa pakutavaid võimalusi, et tõsta oma kvalifikatsiooni, omandada tööoskusi ja -kogemusi. Saame pakkuda koolitusi ametioskuste omandamiseks, tööpraktikat praktiliste oskuste omandamiseks tööandja juures.

Ära pelga küsida

Noori, kes on olnud töötud kuus kuud, saame tööle rakendada palgatoetusega, kus töötukassa hüvitab tööandjale teatud perioodi jooksul 50% palgast. Erinevaid võimalusi aidata noortel tööd leida on palju, valiku teeme koos noorega vastavalt tema vajadustele.
Töötukassa sõnum noorele kõlab: tule kodust välja, suhtle eakaaslastega, ole aktiivne, mõtle positiivselt! Teabe omamine on oluline. Tule ja küsi abi, kui ise ei oska valikuid teha. Koos on meil võimalik leida parim lahendus, mis viib tekkinud ummikust või seisakust edasi.
Keegi ei pea end töötuks registreerima kohustuslikus korras. Töötukassas on karjääriinfotuba, mis annab teavet kõigile inimestele, mitte vaid töötutele. See on koht, kust saab teavet tööle kandideerimise dokumentide koostamise kohta, töötamise ja õppimise võimalustest.

Kaie Lepp
töötukassa Saaremaa osakonna juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 166 korda, sh täna 1)