Eesti töötukassa Saaremaa osakonnas on registreeritud 159 noort töötut vanuses 16–24 eluaastat. Neist 93 on hiljuti lõpetanud kooli ega ole veel tööd leidnud. Miks noored tööd ei leia?
Siin võin välja tuua mitu põhjust. Olulisemaks ütlevad ka noored ise, et neil pole töökogemust, mida tööandja peab oluliseks. Vaid mõni üksik tööandja võtab tööle töökogemuseta noore, õpetades ta välja kohapeal. Enamik ettevõtteid tahab aga oskustega tööjõudu.
Paljudel noortel on ebapiisavalt haridust. Koolitee võis kunagi katkeda seetõttu, et koolis käimine muutus ebameeldivaks. Ka lapse sünd on noortel koolis käimise katkestanud.
Noorte töötute haridustase on lausa hirmutav: 4% on algharidusega – 9. klass lõpetamata, 7. klass pooleli jne. Põhiharidusega on 40% noori töötuid, 24% üldkeskharidusega ehk siis lõpetanud gümnaasiumi, aga ilma igasuguse erialata. Ülejäänud osa noortest töötutest on pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist omandanud kutse.
Tööandja ei soovi tööle võtta ei ametioskusteta noori ega ka vanemaid inimesi. Kooli pooleli jätnud noorel pole tegelikku ettekujutust töölkäimisest, tööelust, tööandjate nõudmistest.
Ükskõik mis põhjusel on koolitee pooleli jäänud, on töötukassast võimalik saada teavet ja nõuandeid, kuidas eluga edasi minna ja milliseid valikuid teha. Muidugi, otsustaja on igaüks ise, parim nõustajagi ei otsusta kellegi eest.
Ka kutse omandamisel panevad noored sageli mööda – ametit minnakse õppima kellegagi koos, süvenemata, kas see tegelikult ennast huvitabki. Vahel on eriala õpitud ka seetõttu, et huvitavale erialale ei saadud sisse, mõne teise eriala õpperühmas oli aga vabu kohti. Nüüd aga on jõutud selgusele, et õpitud erialal tööle asumiseks puudub nii soov kui ka huvi.
Palk liiga väike?
Töötuna registreeritud noortest on ehituseriala omandanud 6,5%, IT-valdkonnas kooli lõpetanud ja oskused omandanud 4,3%. Kaubanduse ja teeninduse valdkonnas õppinuid on töötutest noortest samuti 4,3%. Toitlustus ja majutusturism on küll Saaremaale iseloomulikud majandusharud, aga kõigist noortest töötutest moodustavad neid erialasid õppinud noored 10,8%.
Kui amet on õpitud ja ikka tööd ei leia, mis on siis põhjus? Sagedaseks põhjuseks tuuakse, et pakutav palk pole sobiv, on tööle kandideerija arvates liiga väike. Samas ei mõtle noor, mida tal on tööandjale kõrge palga eest vastu anda. Kogemuste ja oskuste pagasi suurenemisega suureneb ka palganumber.
Detailid CV-sse
Noor inimene, kes otsib tööd, kuuleb oma eakaaslaselt, sõbralt või tuttavalt, kes kandideeris mingile töökohale, negatiivset arvamust mõne tööandja kohta. Kohe tekib eelarvamus, et see konkreetne tööandja ja tema pakutavad töökohad on halvad… Ei ole. Noortele soovitan ise mõelda ja analüüsida seda töökohta oma oskuste seisukohast. Mis ühele ei sobi, võib teisele olla parim. Oma silm on kuningas. Kui sa ise pole kohal käinud ja üle vaadanud, millega tegu, ei tasu teha valesid järeldusi.
Kandideerimisel mittevalituks osutumise põhjuseks tuuakse ka kogemuse puudumine. Tegelikult võiks enne kandideerimist läbi mõelda, mida üldse on tehtud: koolivaheajal kusagil lühiajaliselt töötatud, kellegi juures talutöid tehtud, vabatahtlikuna töötatud jne. Kõik see tasub kirja panna ka oma CV-sse. Me ei tea, mis võib tööandja jaoks valiku tegemisel oluliseks detailiks osutuda.
Noor inimene on vahel töötu ka seetõttu, et ta alles avastab maailma, ei tea, kelleks soovib saada, mida õppida, mida üldse teha.
Tegelikult ma ei väida, et noored on napi haridusega, oskusteta, otsustusvõimetud, ei tea, ei taha, ei oska ja nii edasi. Üldsegi mitte!
Töötukassas on töötuna arvel ka noori, kes täpselt teavad, mida nad tahavad. Nad on aktiivsed ja tegutsevad selleks, et meelepärane töö leida. Nad ei pelga end töötuks registreerida ka paariks-kolmeks kuuks.
Paus on tekkinud näiteks vabatahtlikuna töötamise perioodi või tähtajalise töölepingu lõppemise tõttu. Noor registreerib end töötuks ja kasutab töötukassa pakutavaid võimalusi, et tõsta oma kvalifikatsiooni, omandada tööoskusi ja -kogemusi. Saame pakkuda koolitusi ametioskuste omandamiseks, tööpraktikat praktiliste oskuste omandamiseks tööandja juures.
Ära pelga küsida
Noori, kes on olnud töötud kuus kuud, saame tööle rakendada palgatoetusega, kus töötukassa hüvitab tööandjale teatud perioodi jooksul 50% palgast. Erinevaid võimalusi aidata noortel tööd leida on palju, valiku teeme koos noorega vastavalt tema vajadustele.
Töötukassa sõnum noorele kõlab: tule kodust välja, suhtle eakaaslastega, ole aktiivne, mõtle positiivselt! Teabe omamine on oluline. Tule ja küsi abi, kui ise ei oska valikuid teha. Koos on meil võimalik leida parim lahendus, mis viib tekkinud ummikust või seisakust edasi.
Keegi ei pea end töötuks registreerima kohustuslikus korras. Töötukassas on karjääriinfotuba, mis annab teavet kõigile inimestele, mitte vaid töötutele. See on koht, kust saab teavet tööle kandideerimise dokumentide koostamise kohta, töötamise ja õppimise võimalustest.
Kaie Lepp
töötukassa Saaremaa osakonna juhataja
Noored peab saama kooli. Hea oleks, kui nende töötu abirahadega noored saaksid mingi ameti koolituse, kas näiteks koka vöi ehitustöölise, vöi makstakse mingi muu eriala Saaremaa ametikoolis. See on vale, et noored ei käi koole löpuni ja vanemate kehva majandusliku olukorra töttu peavad alustama oma töö karjääri ilma mingit haridust.
Nagu Kaieke aru on saanud ei leia noored tööd,politsei leiab aga küll.Vaat tüdruk oled vist ühele kohale liiga kauaks istuma jäänud.Võiks nagu oma istumist ka kergelt kergitada või kardad,et pole pärast midagi leida kuhu istuda… karta on argpüks nahahoidja.
teema on huvitav ning puudutab ka mind, kuid ootan selle päevakese ära (käin tiiru Tallinna ACTA miitingult läbi) – arvamust selle l teemal on priskelt…
võivad tööd leida küll kui tal tööks ikka tõsine tahtmine on. Aga paraku paljud ei tunne kella,neil on arusaamine,et ühte tööd võib mitu korda üle ja uuesti teha, pingutada oskuste omandamise nimel ei taheta,küsitakse kohe "normaalset "palka.Need,kes on harjunud koolitööd tegema saavad hakkama ka tööpõllul.Kellel oli igapäevase kooliskäimisega raskusi ei saa hakkama ka töölkäimisega.Ega muidu öelda-kooli on harjutus iseseisvaks eluks.
Neid noortöötuid võib tihtipeale iseloomustada järgmiste sõnadega: tööoskuste puudumine, töötahte puudumine, füüsiliselt vähevastupidavad, täpsuse puudumine.
Olen ise päris mitmeid koolitanud ja mõnest on asja ka saanud. Praegu enam ei viitsi sellise asjaga tegeleda. Liiga palju auru läheb sinna.
Sõltub ikka noorest endast ka. Ise läksin peale keska lõpetamist mandrile kooli ja natuke käin kooli kõrvalt tööl ka. Boss on minuga rahul ja tegelt pakkus mulle juba sellist väiksemat ülemuse kohta. Samaaegselt sain ka juba teise väga hea palgaga tööpakkumise et jäta kasvõi kool pooleli aga panen ikka lõpuni välja. Olen täitsa rahulik sest tean et tööta ei jää. Kõige tähtsam on et ise oled kohusetundlik, töökas ja asja peab jagama. Nüüd tehti mulle isegi palgakõrgendust kuigi ise ma seda ei küsinud.
Peale põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist ei minda edasi õppima vaid valitakse mõni teine riik kuhu minnakse nn suveks tööle. Kolm kuud käidud, siis ollakse pisut veel – raha ju saab päris korralikult. Eestisse (Saaremaale) tagasi tulles öeldakse, et meil on mõttetu riik, palgad on väikesed ja mida iganes veel. Noori tuleks juba varakult õpetada 0.5 või 1.0 miinimumpalgaga töötama. Siis jõuab ka mõnele kohale kuidas päriselt raha teenitakse.
Lisaks võiksid ka kohalikud ettevõtted olla rohkem agaramad ametikoolist õpilasi praktikale võtma. Siis on vähemalt mingisugunegi kogemus olemas.
Käi ikka koolis edasi ja erilist rõhku pööra õigekirjale.
Otsin koolikõrvalt tööd, nädalavahetusesteks, 17 aastane (omandamas keskharidust), noormees.
PAKKUMISED: palunkirjutageselleleaadressile@hot.ee