Lugeja kiri

Lugesin Ain Lemberi artiklit “Maavalitsus ei leia Kõinastule saarevahti” ja seoses sellega tekkis soov sõna sekka öelda. Olen kogu elu olnud Kõinastuga seotud, ka püsielanikuna, seega küllalt hästi kursis sellega, mis seal toimub.

Esmakordselt tekkis vajadus saart valvata Põhjasõja ajal, kui kogukond kartis võõraid katkutoojaid. See toimis, kõinlased pääsesid katkust. Saksa okupatsiooni ajal valvati, et Koguva kordoni ülema saarele tuleku ajaks Kõinastu metsavennad jõuaks kenasti kadakapõõsa taha varjule. Ka see toimis. Nõukogude ajast ei tasu rääkida, siis valvati meid eriti hoolikalt.
Käesoleval ajal on vajadus saarevahi järele peamiselt juhuturistide pärast. See inimene peab valdama infot, kus maaomanikud lubavad oma maal telkida, tema käsutuses peaksid olema hädavajalikud esmaabivahendid ja ei teeks paha üldteadmised saare ajaloost.

Kõige pingelisem periood saarel on mai algusest augusti lõpuni, siis on pidevalt võõraid liikumas. Oktoobrist maini on vaikelu, kui mitte arvestada metssigade tekitatud pahandusi.
Ütlen tänusõnad Neida Lemberile, kes, olles külavanem, tegi sisuliselt saarevahi tööd. Ja minu arvates tõhusalt.
Teadaolevalt on vähemalt üks Kõinastu juurtega vahikandidaat, nii et minu arvates on kuuldused kandidaatide puudusest tugevasti liialdatud… Kuidas riigiametnikud olukorra lahendavad?
Loodame parimat.

Ülo Kivihall,
kõinlasest kodu-uurija

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 33 korda, sh täna 1)