Masukärped tekitavad muuseumile raskusi

Nelja aasta taguse ajaga võrreldes on tänavu riigieelarvest Saaremaa muuseumi majanduskuludeks eraldatud summa pea 52 protsendi võrra väiksem. Masust tingitud eelarvekärbe seab aga kahtluse alla muuseumi võime täita talle seadusega pandud kohustusi.

Kui majanduslikus mõttes heal 2008. aastal sai Saaremaa muuseum riigieelarvest ligi 896 000 krooni, siis tänavu on see summa pelgalt 27 544 eurot (431 000 krooni), vähenemine pea 52 protsenti. Praeguse seisuga on Saaremaa muuseumile eraldatud majanduskulude summa langenud 1993. ja 1994. aasta tasemele, s.o 341 246 ja 653 000 krooni.
Küsimusele, kuidas tuleb muuseum toime olukorras, kus kõik kommunaalkulud pidevalt kasvavad, vastas Saaremaa muusemi direktor Endel Püüa: “Eks ikka omatulude arvel, sest see riigieelarvest majanduskuludeks eraldatav 27 544 eurot katab vaid meie küttekulud 85 protsendi ulatuses.”
Püüa sõnul on Saaremaa muuseum riigieelarvelise asutusena sunnitud nüüd käituma kui tõeline äriühing. “Püüame igal võimalusel pakkuda oma teenuseid meile soodsail tingimustel ja neid klientidele võimalikult suure kasuga müüa,” ütles ta.

Saaremaa muuseumi direktori sõnul olid nad siis, kui neile eraldatud majandusraha oli ligi miljon krooni, võimelised omatulu arvelt investeerima ka oma taristu uuendamiseks, majade korrashoiuks ja remontimiseks.
“Kõik oma transpordivahendid ja hooldustehnika oleme soetanud riigi abita, vaid omatulu baasil, samal viisil oleme kapitaalselt remontinud ka enamiku lossihoovi hooneid,” rääkis Püüa.
“Nüüd oleme aga nagu kääridesse surutud – kõik, mis me teenime, pumpame kütte-, elektri- ning hoonete ja territooriumi hoolduskuludeks. Samas olemasolev taristu pidevalt laguneb. Probleemiks on ka europrojekti toel loodud uute püsiekspositsioonide varustamine kaadriga.”
Endel Püüa ei eitanud, et kuna neile eraldatud majandusraha on järsult vähenenud, on muuseum olnud sunnitud loobuma oma Ruhnus ja Muhus asuvatest filiaalidest. “Teatud määral see nii on, sest filiaalide ülalpidamine on käinud peamiselt Kuressaare kindluse arvelt.”

Eelarveprojekte koostades on Saaremaa muuseumi juhtkond kultuuriministeeriumit probleemist viimastel aastatel pidevalt teavitanud, viimati veebruari alguses.
“Olen ministeeriumi ametnikega sel teemal vestelnud, nemad ütlevad aga, et Eesti suurima maakonnamuuseumina on meie omatulu piisavalt suur ja et Saaremaa on paremas olukorras kui kõik teised maakonnamuuseumid,” rääkis Püüa.
“Ma saan aru, et kõigil on praegu raske, ja kui ametnikud seda väidavad, on neil sügavalt õigus. Kuid niisugune olukord ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 16 korda, sh täna 1)