Ajakaja: Oma asja ajamine

Soomlased ajasid möödunud nädalal aktiivselt oma asja. Oma riigi asja. Soomlasliku rahu ja tõsidusega, täieliku eneseteadvuse ja kindlusega. Tundega, et mina teen oma riiki, ja isegi kui minu lemmik ei võida, ma ikkagi teen oma riiki.
Soomlane on oma riigi üle uhke. Pole palju maailmas kohanud rahvaid ja rahvusriike, kus kodanik end nii tõsiselt oma riigiga suhestaks. Milles siis seisneb selle suhte omapära? Näiteks selles, et soomlane on uhke oma riigisüsteemi üle ja isegi kui selles on bürokraatiat ja ebakõlasid, ikkagi suhtutakse poolehoidvalt. Ka riiklikus osavõtmises avaldub soomlase ja tema riigi omapära – soomlane osaleb kodanikuna alati: näiteks kui soomlane näeb liiklusreeglite rikkujat või teab, et naaber tegeleb maksupettusega, teatab sellest ja astub kodanikuna ebaseadusliku käitumise vastu välja. Eestlane nimetab seda pealekaebamiseks, soomlane oma riigi asja ajamiseks…

Soomes elatud aastate jooksul pole ma kuulnud, et soomlane oma riiki kiruks. Kui mõni poliitik on ebasündsalt käitunud (seda on juhtunud), siis seda mõistetakse teravalt ja kriitiliselt hukka – hulga kriitilisemalt kui eestlane oma poliitikute inetut käitumist taunib –, kuid kunagi ei taandata poliitiku käitumishälbeid riigile.
Soomlase suhe oma riigiga on emotsionaalne. Ta joob valdavalt Soome kohvi ja kulutab üüratuid summasid oma Iittala kollektsiooni täiendamiseks. Rääkimata sellest, et igal soomlasel üks Marimekko särgike ikka riidekapis on, mida pidulikel puhkudel uhkusega esitleda. Pentiki kaubamärgiga on samad lood ja Risto Matti Ratia nupukaid vidinaid tuuakse kingiks kodumaal ja üle rajagi. Soomlane on isepäine ja iseotsustav. Kui tahab, sallib igasugust, ja kui tahab, siis taunib ning on uhke selle üle, et ta võib seda oma riigis teha.

Võib-olla paremini kui ükski teine, võttis soomlase oma riigi tegemise mõtte pühapäeval valimistulemusi oodates kokku nüüdseks uus Soome president Sauli Niinistö: “Me teeme Soomest suurepärase riigi!” Millal jõuab Eesti sellise emotsionaalsuseni oma riigist mõeldes ja kõneldes? Meie-vormis kõnesid on Eestis oma riigi tegemisest rääkimisel väga vähe kuulda olnud…

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)