Turvaline küla jõuab igasse valda (5)

Turvaline küla jõuab igasse valda

 

Koostöös partneritega alustab Lääne prefektuur Saare maakonnas projekti “Turvaline küla” läbiviimist. Selle aasta jooksul käiakse läbi kõik vallad, kus tehakse ülevaade probleemidest ja arutatakse ka võimalikke lahendusi. Kõik aktiivsed külade esindajad on oodatud arutelule, et muuta oma kodukant paremaks paigaks.

“Projekti peamine eesmärk on otsida lahendusi murettekitavatele turvalisust puudutavatele probleemidele, et tagada maakonna elanike ja külaliste veelgi parem turvalisus,” ütles Lääne prefektuuri piirivalvebüroo vanempiiriametnik Janne Mets. Ta selgitas, et Lääne prefektuuri piirivalvebüroo, Kuressaare politseijaoskond ning kodakondsus- ja migratsioonibüroo Kuressaare teenindus viivad koostöös päästeameti Lääne päästekeskusega igas vallas turvalisuseprojekti “Turvaline küla” raames läbi infopäeva maakonna valdade elanikele (vt kaardilt ajakava).
Metsa sõnul on infopäevadele oodatud külavanemad, arvamusliidrid, külade esindajad, aktiivsed kodanikud ja ka vallavalitsuste esindajad. Välja selgitatakse just konkreetses vallas asuvate külade murekohad. Mõnes neist on probleeme kuritegevusega, mõnes jälle ei ole paljudel inimestel suitsuandureid või teevad muret hoopis alaealised. Infopäev valdades viiakse läbi avatud ruumi meetodit kasutades, sest see on parim viis kõigi osalejate koostöö saavutamiseks.

Pärast päästjate ja politsei antud lühikest ülevaadet esitatakse küsimus, milline on turvaline küla.
“Siis hakatakse genereerima probleeme ja muresid,” selgitas Kuressaare politseijaoskonna menetlus- ja ennetusteenistuse vanem Meelis Juhandi avatud ruumi meetodi toimimist, lisades, et seejärel toimub arutelu. Põhiline eesmärk on ikka probleeme ennetada.
“Tuleb panna inimesed mõtlema ja kaasa rääkima, sest asutused ja instantsid ei saa olla ainsad vastutajad inimese turvalisuse eest,” rääkis Juhandi, rõhutades, et igaüks on ise nii-öelda avaliku korra eest vastutav isik.

Siseministeeriumis valminud dokumendis “Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015” on välja toodud üheksa turvalisuspoliitika põhisuunda: julgem tunne, ohutum liiklus, tuleohutum elukeskkond, kaitstum vara, vähem õnnetusi, ausam ühiskond, turvalisem riik, kiirem abi ja tõhusam turvalisuspoliitika.
Infopäev valdades viiakse läbi koostööprojekti “Turvaline küla” raames.
Ulatusliku koostööprojekti algatajad on Lääne prefektuuri Kuressaares paiknevad territoriaalsed struktuuriüksused, partner on päästeameti Lääne päästekeskus ning toetajad vallavalitsused, ajaleht Saarte Hääl ja SA Turvaline Saaremaa.

Projekt viiakse läbi 2012. aasta jooksul.


Saaremaa statistika

Politsei
Kuritegude arv Saare maakonnas on võrreldes teiste maakondadega tõusnud.
Sagenenud on lähisuhtevägivalla juhtumid. Kui 2010. a pöörduti politsei poole 53 korral, siis 2011. a registreeriti lähisuhtevägivalla juhtumeid 70. Politsei suunas eelmisel aastal Saare ohvriabisse konsultatsioonile 56 vägivalla all kannatavat inimest (2010. a 25 inimest). Ohvriabisse pöördus möödunud aastal kokku 178 inimest (2010. a 137).
Kuressaare politseijaoskonna kogutud statistilised andmed näitavad, et väärtegude arv oli 2011. aastal suurem talveperioodil. 2010. aastal oli väärtegude arv vastupidiselt suur suveperioodil.
Inimkannatanutega liiklusõnnetusi toimus eelmisel aastal 37 (2010. a 25), milles sai viga 51 inimest (31) ja hukkus 3 inimest (Kihelkonna, Leisi ja Salme vallas). 2010. aastal hukkunuga liiklusõnnetusi ei juhtunud.
7 liiklusõnnetust, milles inimesed kannatada said, juhtus joobnud juhi süül (2010. a 9 juhtumit). Peamiselt on liiklusõnnetustes kannatajad kaassõitjad mootorsõidukites (2011. a 21; 2010. a 9).
Sagenenud on õnnetused jalgratturite (2011. a 6; 2010. a 3) ja jalakäijatega (2011. a 4; 2010. a 2), positiivne on, et mopeedijuhtidega juhtunud õnnetused vähenesid (2011. a 3; 2010. a 5).
Joobes juhid: 2011. a 241 / 2010. a 247
Kiiruseületajad: 2011. a 1193 / 2010. a 919
Rikkumised kergliiklusteel: 2011. a 336 / 2010. a 361
Alaealistega seotud väärteod: 2011. a 586 / 2010. a 526
Alkoholiseaduse rikkumine alaealiste poolt: 2011. a 269 / 2010. a 268
Tubakaseaduse rikkumine: 2011. a 176 / 2010. a 124
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine: 2011. a 11 / 2010. a 7
Avaliku korra rikkumised: 2011. a 146 / 2010. a 128

Päästeteenistuse valdkond
Möödunud aasta jooksul oli Saare maakonnas
101 tulekahju (vt kaardil). Kõige enam oli neid Kuressaare linnas – 44 juhtumit. Mustjala ja Ruhnu vallas tulekahjusid ei olnud.
Suur osa tuleõnnetusi sai alguse põlevast sigaretist.
68 protsendil juhtumitest puudus suitsuandur.
2011. a juhtus Saare maakonna siseveekogudel kokku kaheksa õnnetust, millest 2 juhtumit oli Kuressaare linnas ja Torgu vallas ning 1 juhtum Kihelkonna, Leisi, Orissaare ja Valjala vallas.
Läbiv probleem õnnetussurmades on liigne alkoholitarvitamine.

Piirivalvebüroo merepääste
Kogu Lääne prefektuuri tööpiirkonna merepäästealal toimus 2011. aastal 72 otsingu- ja merepäästejuhtumit. Võrdluseks: 2010. a oli juhtumeid 64.
Abi vajas kokku 159 inimest (2010. a 129 inimest), neist 99 inimest päästeti piirivalvebüroo ametnike poolt, 35 inimest pääses ise ja 17 inimest päästeti koostööpartnerite poolt.
Ise pääsenute hulka loetakse näiteks need isikud, kes on jahiga madalikule sattunud ja merevalvekeskusele oma õnnetusjuhtumist teada andnud, kuid on enne abi saabumist ise ja oma jõududega madalikult lahti saanud.
Merepäästealal hukkus 2011. a 9 inimest (2010. a 8 inimest), kellest üks jäi teadmata kadunuks. Ühe juhtumi korral otsingu- ja päästetegevust ei toimunud, kuna hukkunu leiti sadama akvatooriumist.
Punase signaalraketi kasutamise juhtumeid registreeriti 6 (2010. a 12), mis kõik osutusid valehäireteks.
Saare maakonnas oli 2011. a kokku 5 merepäästejuhtumit, milles abivajajaid oli 6, ise pääses 5 ja hukkus üks inimene.
Kuude lõikes oli 2011. aastal kõige rohkem juhtumeid juulis, kuna tegemist on kõige aktiivsema puhkusteperioodiga. Samal perioodil oli ka kõige rohkem hädasolijaid ja päästetuid.
41 protsendil juhtudest oli tegu veesõidukite mootoririkkega, suutmatusega veesõidukit juhtida või oli veesõidukiga sõidetud madalikule. Kõikidest juhtumitest 61% oli lõbusõidualustega.

Kodakondsus- ja migratsiooni-teeninduses
on kasvanud reisidokumentide ja isikutunnistuste taotluste arv. Käesoleval aastal kaotavad paljudel inimestel passid ja ID-kaardid kehtivuse, sellest tulenevalt on ennustatav suur töömaht taotluste vastuvõtmisel ja dokumentide väljastamisel. Eelmisel aastal võeti Kuressaare teeninduses vastu 1648 reisidokumenditaotlust (2010. a 1167). Isikutunnistuse taotlusi võeti vastu 2319 (2010. a 2154).

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 71 korda, sh täna 1)