Lossivallidel kelgutanud lapsed kohkusid, kui ühel hetkel neile lähenenud rebast märkasid. Julge loom ei kartnud ka laste hirmukisa ega kelgukolinat, vaid jäi paigale. Kui hirmunud lapsed kodu poole jooksma hakkasid, jälitas rebane neid veel mitusada meetrit, hoolimata sõitvatest autodest.
Saarte Hääle toimetusele on tulnud ka vihjeid, et rebased on julged ega pelga ka jalgrattateedel kepikõnni harrastajaid.
“Reeglina metsloom kardab inimest, vastupidine käitumine viitab suure tõenäosusega mingile hälbele,” ütles Kuressaare heakorra järelevalvespetsialist Heino Vipp, hoiatades, et mitte mingil juhul ei tohi sellist looma puutuda.
Vipi sõnul on rebaste puhul probleemiks kärntõbi, mis ohustab tõsiselt ka inimeste koduseid lemmikloomi. Haigus on raskesti diagnoositav, selle ravi kallis, vaktsineerida selle vastu ei saa ning immuunsust tõve läbipõdemine ei anna.
“Inimese elule see haigus otseselt ohtu ei kujuta, aga me ei tea, mis tõbe selline loom kanda võib,” selgitas Vipp, soovitades sellise looma juurest kohe ära minna ja kutsuda mõni täiskasvanu. Olukorra lahendamiseks võib pöörduda linnavalitsuse või veterinaaride poole.
Kuna linnas elavate rebaste seas vohab kärntõbi sedavõrd, et neilt on haiguse saanud nii mõnigi koer, andis linnavalitsus eelmise aasta lõpus jahimeestele voli rebaste arvukuse piiramiseks neid maha laskma hakata. Tiheasustusalal on selline reguleerimine vajalik ja seaduslik.
Tänaseks on Vipi sõnul linnas kütitud juba kümmekond rebast, kuid sellest hoolimata on nende arvukus tõusnud. Üheks põhjuseks on metsloomade vaktsineerimisprogramm.
Loading ...
Aste aleviku aiamaadel ja elumajade vahel jalutavad rebasekutsikad suvi läbi.Mina söötsin rebast poole meetri kauguselt oma aia viinamarjadega ja need maitsesid talle väga.Peale viinamarjadega maiustamist hakkas ta vilkalt tantsu lööma tänutäheks ja kutsus endaga mängima.Mina olin ühelpool põõsast ja rebane teisel pool põõsast ja nii me seal kekutasime.Rebase kutsu nägi väga hea välja ja tundus,et talle meeldis inimestega väga suhelda.
Rebane ja kass on oma käitumiselt suhteliselt sarnased. Linnas inimestega harjunud ei karda nad teda ega jookse minema. Maal seevastu jooksevad mõlemad inimest kohates ohutusse kaugusse. Kassi ei karda ju keegi.Talvel on toitu raskem kätte saada ja see teeb ka loomad julgemaks ( ka sõralised tulevad hoovidesse). Ei ole mõtet inimesi kohe hirmutama hakata. Mõnel asjal on ka teine seletus, kui kärntõbi. Käib ka meil talviti üks rebane hoovis hiiri püüdmas ja võin kindlalt väita, et tegemist on täiesti terve ja tugeva loomaga. Miks ta talviti ümber maja luusib? Sellepärast, et nende põhitoit (hiired) liigub ka talviti inimeste juurde ning neid on lihtsam nii kätte saada. Kevadel lahkub see rebane jälle meie seltsist ja näha on teda jälle järgmisel talvel. Hulkuv koer on kindlasti väga palju kordi ohtlikum, kui rebane.
Väga armas ja hea inimene oled, eks rebane sai sellest aru! ju see lossihoovi rebane lootis laste käest veidi süüa saada sel kröbekülmal päeval, aga linnalapsed nagu nad on, ehmusid ja jooksid minema…. teinekord võtke mõni toidupalakene rebasele kaasa, tal ju ka köht tühi!
Kass on koduloom, rebane metsloom. Metsloom pelgab inimest. Ohutuse mõttes on ikkagi targem rebasest eemale hoida
inimesed ise on looma selliseks harjutanud. jalutajad viskavad kindlasti üht-teist suupoolist ja rebane sellega harjunud. ta lootis lihtsalt laste käest süüa saad ja muud ei midagi. rebased harjuvad inimese lähedusega väga ruttu, eriti kui neid veel nats toita.
LInnarebane on sisuliselt koduloom. On üles kasvanud inimeste seltsis ning tal polegi pühjust inimest karta.
Inimeme on kõige kohutavam kiskja, keda kõik loomad-linnud kardabad. Mui mittsalähete,,annab harakas üldhäire või tereb seda vares. Mets tardub õuduses. Kui olete pool tundi nvakka ja liikumatult olnud, siis ärkab mets oma elule.
Seba kui intellihentne loom, kommunistist palju arukam, on linna üle kolinud teades, et onimene ei ohusta.
Lanneltes elanud rongad on samuti linnalindudeks saanud.
NIkkas elavad ka vihmaussid ja kommunistid. Mõlmiga on hea kalal käia. Hea on õngitseda ja hea on unnaga püüda.
KÄED EEMALE REBASTEST! Minagi olen nüüd hakanud mõistma, et ka rebastel peab olema koht siin päikese all ja kindlasti võiksid nad koos meiega elada ka Kuressaare linnas. Selline kooselu liidaks meid paremeni emakese loodusega ja me õpiksime paremeni ühteteist tundma. Pealegi aitaksid rebased kontrolli all hoida näriliste plahvatuslikku levikut.
KIrjutazxin kommentaari, dt kõige ohtlikum kiskja on inimene, kelle mettsa ninnes puhkeb paanika. Alles siis, kui vähemalt poo tundi vaikselt ja märksmatult istda, kaob loomaliigi stresse. Asjaolu, et metsloomad on hakkanud inimestega harjuma, on igati meeldiv.
Kommentaar kDUS, nÄHTAVASTI TATVAS MÕNI LIRJANEITSI, ET MA KA TEDA KISKJAKS PEAN?
Maad tabas kunagi meteoriit- kas hakkame kohe marsile kolima? Mingite aastate pärast jooksevad meie lapsed hirmunult nuttes tuppa ja teatavad, at nad nägid õues kohutavat elajat- sipelgat. Kas see peaks olema meie tulevik? Tegelt jah, mis siin ikka jahuda- laseme loomad kõik maha ja pistame metsadele tule otsa!
ei olnud sel rebasel mingeid häid soove,tegemist on röövloomaga ja selleks ta jääb.Väikeste laste vanemad,võtke seda juhtumit tõsiselt.
ei ole lastele ohtli, vaid lossivallide järsakud! Kui vanad olid need lapsed, keda lubatakse üksinda sinna kelgutama?!
Vabandust, ohtlik tahtsin kirjutada.
Rebane on OHTLIK METSLOOM ja seda ei tohi ära unustada!
Londonis oli 2 juhust kus rebane ronis läbi akna TUPPA ja ründas väikest last. (googelda fox attack baby).
Millal meil see õudus reaalsuseks saab, on vaid ajaküsimus.
Mida rohkem inimene loodusest võõrdub ja iga metslooma kassiks peab, seda suurem see oht on.
1. ära saada kunagi last toiduga õue isegi siis kui ise läheduses oled! Kui rebane ei tule last ründama, tuleb ta lapselt toitu ära võtma.
2. ärge jätke titasi vankris üksi õue magama!!! Väga hea saak rebastele.
et lapsed käivad seal vallidel ilma vanemateta kelgutamas, seal pole ju piirdeid ega midagi, väga ekstreemne koht:(!
Rebaste arvukust on kindlasti tõstnud iga-aastane marutaudi ärahoidvate tablettide külvamine metsadesse.