Lääne-Eesti maakonnad lahkasid tuuleparkide tulevikku (2)

Läinud kolmapäeval Pärnu kolledžis toimunud tuuleenergeetika alane konverents oli mõeldud eelkõige kohalikele omavalitsustele.

 Konverentsil osalenud Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Agne Peetersoo tõdes, et Saaremaa kohalike omavalitsuste huvi konverentsi vastu oli paraku tagasihoidlik. Ühes Tiiu Pärnaga Pärnu maavalitsusest ja OÜ Hendrikson & Ko planeeringukonsultandi Kuido Kartauga tegi Peetersoo ettekande nelja maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute koostamisest.
Praeguseks on läbitud pikk kooskõlastamise etapp kohalike omavalitsuste ja riigiametitega, mille käigus on tehtud mitmeid muudatusi ja täiendusi.

On mitmeid olulisi piiranguid

Arvestades kohalike omavalitsuste arvamusi ja erinevaid piiranguid on Saaremaal leitud tuuleparkide rajamiseks sobilikke alasid ca 2000 ha ulatuses. Peamiselt on need Peetersoo sõnul Saaremaa keskosas asuvad suuremad metsa- ja põllumassiivid. Võrdluseks tõi ta, et Pärnumaal on selliseid alasid ca 3,5 korda rohkem, Hiiumaal aga üle kahe korra vähem.
“Kõnealuste alade reaalne kasutuselevõtt Saare- ja Hiiumaal sõltub aga suuresti elektrivõrgu arengust Lääne-Eestis ega ole kaugeltki lähiaastate teema,” möönis ta.
Kaitseministeeriumi esindaja Andres Ideoni sõnavõtust võib eelkõige muhulasi huvitada asjaolu, et Muhu saarele rajatava õhuseireradari ümber on 15 km ulatuses keelutsoon, kuhu pärast teemaplaneeringu kehtestamist uusi tuuleparke rajada ei saa. Radari tööd võivad samas mõjutada ka teised Lääne-Eestisse kavandatavad tuulepargid ning iga üksikjuhtu käsitletakse seejuures eraldi.
Keskkonnaameti esindaja Toomas Kalda ütles, et keskkonnaamet toetab taastuvenergeetikat ja leiab, et tuuleenergeetika arendamine on keskkonnakaitseline tegevus. “Samas tuleb Eesti riigil kinni pidada ka loodus- ja linnudirektiivi nõuetest, mis seavad hulga piiranguid,” vahendas Peetersoo Kalda räägitut. Saaremaal on näiteks märkimisväärselt palju merikotka ja must-toonekure püsielupaiku, mis oluliselt kitsendab tuuleparkide rajamiseks sobilike maa-alade valikut.

Väiketuulikud on kasvav trend

Konverentsil räägiti ka kogukonna, kohalike omavalitsuste ja energiatootjate vahelisest koostööst. Agne Peetersoo tõdes, et energiaühistuid ehk nn kogukonna tuuleparke Eestis veel ei ole, kuna inimestel ei ole selleks veel piisavalt sääste.
Seevastu on Eestis tuuleenergia tootjad koostöös omavalitsustega loonud ühendusi, mis saavad tuuleparkide toodangust kohaliku majandusliku ja kultuurilise arengu edendamiseks 0,3 eur/MWh toodetud tuuleelektri kohta.
“Lähima näitena võib tuua Suure väina äärse Esivere tuulepargi, mille tulust jagas MTÜ Hanila Valla Toetusgrupp 2011. aasta II poolaastal toetusi 15 000 euro väärtuses,” märkis ta.

Põgusamalt räägiti konverentsil ka ettevõtjate ja sadamate võimalustest seoses meretuuleparkide arenguga ning väiketuulikutest. Väiketuulikute püstitamine oma tarbeks on kasvav trend ning sel teemal kavandame lähikuudel seminari korraldamist kohalike omavalitsuste spetsialistidele, kinnitas Peetersoo.
Konverents “Tuuleenergeetika rakendused ja neist tulenevad võimalused Lääne-Eestile” oli osa Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringute avalikustamisest. Tuuleenergeetika teemaplaneeringute vastuvõtmine, avalikud väljapanekud ja neile järgnevad arutelud on kavandatud tänavu kevadesse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 38 korda, sh täna 1)