Kas siis selle maa keel…

Kas siis selle maa keel...

 

See Kristjan Jaagu luulerida meenub ikka, kui raadiost tulevad kihnu- või võrukeelsed uudised, räägitakse setu keelt või TV näitab hiidlast Küla Karlat. Nüüd valmis neil veel hiiukeelne CD. Tublid inimesed, kes suutsid avalik-õiguslikus ringhäälingus nii suure saatemahu neil teemadel läbi suruda.

Saarlasel jääb vaid küsida, kas meie identiteet on täielikult hävinud ja oleme sulandunud mingiks Tagamõisa ja Tallinna vaheliseks nimetuks massiks?
Veel sada aastat tagasi oli igas vallas oma keel: sõrulaste jutt ajas Pöide mehed naerma ja vastupidi. Kuskil südamesopis peeti end teistmoodi rääkijatest paremaks. Esiisad ütlesid paljud asjad otse ja õigete nimedega välja. Samas tahtsid kõik peenemaks saada, linnamehe moodi rääkima hakata.

Keel ühtlustus, kuid sündis midagi igiomast, mis meid liitis, ja see side püsib tänapäevani. See on laulva tooniga saare keel.
Meie kooli tuli kord Tallinna poiss, kes rääkis kanget mandri murrakut. Arvasime, et tal on mingi kõnedefekt: Talina asemel ütles ta Tallinn, l oli palatiseerunud, õ-tähte ei osanud ta üldsegi välja öelda. Suuremaks saades saime teada, et nii just õige ongi, ise aga räägime vale keelt. TV- ja raadioeetri kõlbulikuks tunnistati saarlane siis, kui ta oli läbinud erikursuse, kus treeniti hääldamist. Ja seda on lasknud saarlased sündida!

Kord Kuivastusse jõudes märkasin reklaami, kus õ-täht oli asendatud ö-ga. Kohkusin, et keegi võõrkeelne on Saaremaa vallutanud. Kuid edasi sõites oli Kõljala endiselt Kõljala ja Võhma Võhma. Samas võib ikka ja jälle näha kirjutusi, kus pakutakse ö-tähte. Kas õ asendamine Saaremaal ö-ga on naljakas? Kas ö on saarlastelt ära võetud? Kuidas siis kõlavad näiteks söö, öö, töö, jne? Milline kohus või parlament on küll otsustanud, et Saaremaa õ on vale ja mandri oma õige? Ehk hoopis vastupidi?

Kas ei oleks aeg alustada ka saare keele kaitsmist? Tõsi, Saaremaa lehtedes on aeg-ajalt avaldatud murdelisi följetone, kuid ülepingutuse tõttu on neid raske mõista. Keelekasutus peaks olema igapäevane ja loomulik, selles pole midagi naljakat. Siinjuures ei tohi unustada, et kunagi tuli Saaremaalt mees, kes tänapäeva eesti kirjakeelele suurt mõju avaldas. Kui kellelegi suurtest saarlastest ausammas püstitada, siis peaks see olema Johannes Aavik.

Enn Kreem

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 78 korda, sh täna 1)