Mati Mäetalu: linn on elanike jaoks, mitte vastupidi

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu sõnavõtt 20. jaanuaril toimunud vastuvõtul.

Austatud riigikogu liikmed, lugupeetud linna teenetemärgi omanikud ja linnavolikogu liikmed, head ettevõtjad ja allasutuste juhid, lugupeetud kolleegid, kõik daamid ja härrad! Kuressaare linnapeana on mul suur au olla täna siin teie ees, et tuua oma linnapeaks olemise kümnendal kuul teieni mõtteid lõppenud aastast, vaadata pisut tulevikku ning tunnustada hiljem meie kodulinna tublimatest tublimaid kodanikke ja ettevõtjaid. Oleme mitte väga ammu ületanud 2012. aasta lävepaku ning selles, mida alanud aasta endaga kaasa toob, saame lõplikult kindlad olla 346 päeva pärast. Samas on meile kõigile selge, et algamas on kolmas aasta pärast 2009. aasta majanduslangust, mil astusime karmi reaalsusesse ning milles me oleme tegelikult üpris hästi suutnud toime tulla ja kohaneda.

Tänapäeval on meie riigis saanud tavapäraseks ja iseenesest mõistetavaks, et kui peetakse olulist kõnet, peaks seal leiduma ka teravusi ja ärapanemisi, mis näitaksid kellegi negatiivseid tegusid või tegemata jätmisi ning looksid kõnepidajast julge, otsekohese ja eksimatu inimese mulje. Ma ei tea, kas see valmistab kellelegi pettumuse või ei, kuid minu tänases kõnes on seda viimaste aastate trendi eiratud. Kuressaare linn on tavapärane kohalik omavalitsus, meil on ette näidata nii kordaminekuid kui lahendamist vajavaid küsimusi ja ka eksimusi. Kõigi meie tegemiste taga on inimesed ning me teame ütlust, et eksimine on inimlik. Küsimus on vaid selles, kuidas me kitsaskohtadele reageerime – kas vaikime need maha või oleme avatud – räägime ka negatiivsetest asjadest, üritame oma vigadest õppust võtta ning oskame kanda vastutust. Pooldan viimast varianti ning olen üritanud seda järgida ka linna juhtides. Samas leian, et pidukõne pole koht, kus kellegagi midagi klaarida või kedagi halvas valguses näidata. Seega ei peatu ma täna ajalehtede esikülgi täitnud ja netikommentaatoritel näpud sügelema pannud negatiivsetel teemadel, vaid keskendun pigem muudele olulistele tegemistele linnas.

Mille põhjal mõõta?

Enne kui meenutada möödunud aastat, peaksime ehk esitama endale küsimuse, mille põhjal üldse teha kokkuvõtteid ja anda hinnanguid ühele asustatud alale, mida ümbritseb kohaliku omavalitsuse piir? Kuidas mõõta edukust ja ebaedu, mille põhjal öelda, et oli hea, keskmine või kogunisti halb aasta? Kas arvestada linna edukuse hindamisel linnavalitsuse ja -volikogu võimekust oma ülesannetega toime tulla ja võimekust linna juhtida või arvestada betooni paigutatud euroraha ja korda tehtud teede kilomeetreid või ettevõtete ja maksumaksjate arvu või toimetulekutoetust vajavate elanike arvu? Või arvestada hoopis erinevaid edukusest kõnelevaid statistikatabeleid ja lugeda kokku linnast väljaveetud lume kuupmeetreid?

Minu nägemus linnapeana on, et jah, me võime arvestada neid kõiki, aga selle taustaks peaksime esitama endale lihtsa küsimuse: „Mis elu elab kohalik elanik?“ Ja sealt edasi: miks ta peaks tahtma siin linnas elada, kas ta saab selle üle uhke olla, kas ta näeb ja tahab pimedal talveõhtul koju minna ning kas seal kodus on soe, kas ta tahab, et siin linnas kasvaksid üles ja saaksid hariduse tema lapsed, kas tal on tööd ja kas ta tuleb endaga toime, kas meie linna elanikul on midagi teha peale tööd ja puhkepäevadel, kas tal on linnas pakkuda välja midagi huvitavat oma külalistele kaugemalt ja seda mitte 3 kuu jooksul vaid aastaringselt?

Kindlasti oleks neid küsimusi rohkemgi, aga kokkuvõtlikult tahan selle lähenemisega öelda, et kohaliku omavalitsuse ja selle allasutuste esindajad ei tohi unustada inimesi, kes elavad Kuressaare linnas ega seda, et linn on elanike jaoks, mitte vastupidi.

Kõik meie otsused ja nende elluviimised ning hinnangud oma tegemistele peavad tulenema austusest ja lugupidamisest meie linna elanike vastu, peavad tulenema lihtsast tõest, et Kuressaare linnas oleks hea elada ja siin tahetakse elada. Ja samuti peaks siin olema keskkond, mis soosib siia tulema ja jääma ka neid inimesi, kes soovivad arendada ettevõtlust ja luua uusi töökohti. Arvestamata ei saa jätta nendegagi, kes külastavad Kuressaare linna, töötavad siin või on seotud linnaga mingil kolmandal, neljandal või viiendal moel.

Tulles möödunud aasta juurde, saame eelneva jutu valguses tõdeda, et päris lõplikku tõde selles nn edukuse hindamises on raske leida ning ükskõik, kes selle kokkuvõtte teeks või mida ta arvestaks, saab see alati olema subjektiivne, ei suuda hõlmata kõiki tegemisi ja valdkondi ning ei pälvi kunagi kõigi poolt heakskiitu ega ka rahulolematust. Nii on ka minu põgusa kokkuvõttega, milles heidan läbi erinevate pidepunktide pilgu möödunud aastale ning püüan seejuures anda edasi oma nägemust linna toimimisest.

Oli juubelite aasta

Kuressaare linna jaoks oli 448. tegutsemisaasta ehk aasta 2011 töine ja kordaminekuterohke, oli aasta täis toredaid ja meeldejäävaid ettevõtmisi ja üritusi. Tinglikult saaksimegi seda ehk nimetada ka juubelite aastaks. Kuressaare lossipark 150, Kuressaare Eesti Selts 125 ja sama seltsi majana Kuressaare linnateatri hoone 100, Kuressaare Muusikakool 60, Kuressaare Linnajooks 30, Kuressaare Merepäevad 15, Poiste Keelpillifestival 10. Ümmargustel arvudel oli 2011.aastal ka kurvem tähendus, mil me saime süüdata küünlaid ning langetada leinas pea. Mälestasime 70 aastat tagasi toimunud juuniküüditamise ohvreid ning langetasime pea, et mäletada 70 aastat tagasi Kuressaare lossihoovis toime pandud koletut veretööd. Kõik eelpool nimetatud juubelid ja tähtpäevad said läbi erinevate ettevõtmiste, kontsertide, etenduste, näituste, miitingute jm tegemiste ka väärikalt tähistatud.

Edukalt möödusid ka meie aasta tippüritused – kõigi aegade suurima ooperimajaga ja mainekate artistidega 4. Saaremaa ooperipäevad, särava programmiga 17. kammermuusikapäevad, turismihooaega pikendav 44. Saaremaa ralli, läbi Eesti kulgev ja linnatänavaid sulgev 54. Saaremaa velotuur ja 38. Saaremaa 3 päeva jooks. Kui siia nimistusse lisada veel mahedad suveõhtused pargikontserdid, suvised etendused sadamaaidas, pärimuskultuuri õhtud Veski Trahteri õuel, hulgaliselt kontserte džässmuusika austajatele, laste ja noorte suurearvuline osalemine noorte laulu- ja tantsupeol ning paljud muud ettevõtmised, saame tõdeda, et tänu aktiivsetele ja tegusatele inimestele, kes väärtustavad traditsioone, soovivad neid läbi ajaloo pärandina edasi kanda ning tahavad meie linnakodanikele ja külalistele elamusi pakkuda, sai Kuressaare linn möödunud 365-päevases ajajärgus oluliselt rikkamaks. Usun, et kõik mõistavad, et ma ei pidanud siin silmas raha.

Olukord pole kergete killast

Küll aga peame arvestama rahaliste vahenditega, kui kõneleme ühe kohaliku omavalitsuse tegemistest või omavalitsuse suutlikkusest täita seadustest tulenevaid põhiülesandeid. Ja küsimus pole mitte ainult ülesannete faktilises täitmises, vaid selles, kuidas need täidetud on. Vajalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, turvaline ja stabiilne elukeskkond, toetatud võimalused ettevõtluse edendamiseks, arenemissuutlikkus, võimekus hankida elukeskkonda parandavate projektidega eelarveväliseid vahendeid – need on olulised, aga mitte ainukesed „võtmesõnad“, kui kõneleme ühe omavalitsuse haldussuutlikkusest. Viimati nimetatud moodne sõna andis meile eelmisel aastal võimaluse end kiita ja hästi tunda.

Kuressaare linn oli kohalike omavalitsuste võimekuse tabelis 226 omavalitsuse hulgas 2010. aasta näitajate poolest 6. kohal ning mis veelgi olulisem – aastate 2007-2010 kokkuvõtlikes tulemustes olime 7. Need tulemused näitavad meie stabiilset ja tasakaalukat arengut, näitavad meie piirkonna edulugu. Tallinn ja selle ümbruskond – Saue linn ning Viimsi, Rae, Saku ja Harku vald, olid esikuuik, siis meie ja siis ülejäänud Eesti. Rõhutan, et see ei olnud tunnustus mitte ainuüksi linnavalitsusele ja volikogule ning linna allasutuste süsteemile, vaid kogu linnale tervikuna. Rahvastik ja maa, kohalik majandus, elanikkonna heaolu ning kohaliku omavalitsuse organisatsioon, finantsolukord ja teenused – need olid 6 hindamise põhiindikaatorit.

Kõik, kes puutuvad kokku linnaeelarvega, teavad, et olukord pole juba kolmandat aastat järjest kergete killast. Kindlasti teavad ja tunnevad kogu majanduskeskkonna raskust selgelt ka ettevõtjad, kes elavad samuti kolmandat aastat hoopis teistsuguses maailmas kui enne. Samas näib haldussuutlikkuse hinnangu põhjal, et oleme suutnud võrreldes teiste piirkondadega üsnagi hästi toime tulla. Linnaeelarve tulubaasi täidab ligi 65% ulatuses sinna laekuv üksikisiku tulumaks, mis numbriliselt väljendades jääb suurusjärku ligi 7 M€. Tulumaksu saab omakorda piisavalt laekuda, kui inimestel on tööd, on tagatud sissetulek. Olles maakonna tõmbekeskuseks, on Kuressaare ühtlasi ka teatud määral ettevõtluse keskuseks. Nädala taguse seisuga tegutses maakonnas äriregistri andmetel 3891 ettevõtet ja ettevõtjat ning neist omakorda ligi 42% ehk 1643 on registreeritud Kuressaare linnas. Oleme läbi kohaliku omavalitsuse tegevuse suutnud luua eeldused ning taganud võimalused ja tingimused ettevõtluse arendamiseks linnas. Ettevõtlus tuleb sinna, kus on olemas hea taristu, kus on võimalusi arenguks, kus on turgu või hea pääs turule, kus on kvalifitseeritud ja haritud tööjõud.

Olulised muutused hariduselus

Kindlasti ei suuda Kuressaare linn kunagi tagada ettevõtjate kõiki vajadusi haritud tööjõu järele, küll aga on haridus linnas väärtustatud ja on olemas tasemel koolid, millega saame luua eeldusi inimeste harimiseks. Meil on vabariigis hinnatud koolidega munitsipaalkoolide võrk, on võimalik omandada kõrg- ja kutseharidust. Kui lisada siia veel erinevad täiskasvanute täiendõppe võimalused noortest kuni väärikate ülikoolini välja, saame kinnitust, et võiksime end soovi korral ka hea hariduse linnaks nimetada.

2011. aasta oli meie haridusmaastikul muutusterohke. Seoses Kuressaare põhikooli liitmisega Kuressaare gümnaasiumiga lõppes ühe väärika kooli tegevus. Pea 3 aastat tagasi algatatud valuline ja palju pingeid tekitanud protsess jõudis sügisel lõpule, 90-st õpilasest 76 asus õppima Kuressaare Gümnaasiumisse ning enamus pedagoogilisest kaadrist leidis tööd teistes linna ja valdade koolides. Minule linnapeana tundus, et lahkuti püstipäi ja üksteise mõistmise õhkkonnas ning protsessi käigus võisime taas kord tõdeda, kui oluline on avameelsus ja inimestega rääkimine keerulistel hetkedel.

Oluline muutus hariduselus oli seegi, et läinudkevadise volikogu otsusega likvideeriti alates selle aasta algusest ka sihtasutused Saaremaa ühisgümnaasium ja Kuressaare gümnaasium. Sihtasutused olid teinud tublit tööd, aga elu meie ümber on muutuv ning muutustega tuleb kaasa minna. Hetkel tegutsevad mõlemad koolid tavapäraste üldhariduskoolidena ning lõppkokkuvõtteid ja järeldusi neist otsustest on veel pisut vara teha.

Kui lisada käsitletud hariduselu muutuste ritta ka haridus- ja teadusministeeriumi plaanid hakata lähiaastatel reformi käigus vähendama gümnaasiumide arvu riigis, võib jääda mulje, et me ei saagi enam stabiilsust nõudvas valdkonnas tegeleda muuga, kui muutuste elluviimisega. Loodan, et terve mõistus võidab ning arvestades meie gümnaasiumite väga kõrget ja arvestatavat taset vabariigis, saame jätkata senise mudeli alusel. Mullu said ülikoolid meie linna gümnaasiumitest endale tublideks üliõpilasteks 13 medalisti ning äramärkimist väärib seegi, et kõneldes linna hariduselust, väljume me tegelikult linna piiridest. Meie koolides õpib ligi 60% kogu maakonna õpilastest ning sellevõrra on suurem ka meie vastutus hariduses toimuva eest.

Golf on endiselt kõneaineks

Kuigi 2011. aasta traditsioonilistest spordiüritustest sai juba eelpool kõneldud, vajab eraldi väljatoomist ka üks spordiala, mis eelmisel aastal üpris palju kõneainet pakkus – see on golf! Kes teavad kogu tegelikkust, mis toimub seoses linna kuulumisega Saaremaa Golfi aktsiaseltsi, teavad kui keeruline on olukord, milles Kuressaare linn suuraktsionärina asub. Kes asju kaugemalt vaatavad, ei saa omakorda kuidagi aru, miks linn sealt ometi ära ei tule. Selles on aga arvatavasti nii kaugelt kui lähemalt vaatajad ühel meelel, et turismi- ja spordimagnetina on tegu suurepärase objektiga ja väga heal tasemel golfiväljakuga.

Kogu küsimus taandub vaid linna kui kohaliku omavalitsuse kuulumisele nimetatud aktsiaseltsi ja soovile sealt väljuda. Viimase poole aasta aktiivse tegevuse tulemusena pole see meil veel õnnestunud. Protsessis olles, oleme saanud kogeda nii ärategemisi, alusetuid lubadusi ja pahatahtlikkust, aga ka head koostööd, konstruktiivsust ning soovi asjadega tõepoolest edasi liikuda. Oleme saanud päris põhjalikult kaardistatud olukorra, kus oleme ning loodame, et 2012. aasta tuleb meie püüdlusi silmas pidades eelmisest edukam. Samas rõhutan teema lõpetuseks, et nii kaua kui Kuressaare linn on suuraktsionär, ta ka käitub nagu suuraktsionärile kohane.

Selline saigi minu pilgu läbi ülevaade aastast 2011. Paljudest asjadest sai räägitud ning kindlasti jäi palju ka rääkimata. Aasta ei olnud kerge ja oli täis muutusi ning sinna jäi nii õnnestumisi kui altminekuid, jäi positiivseid ja negatiivseid elamusi, jäi üllatusi ja halle argipäevi. Ehk lühidalt öeldes – oli aasta täis tavalist elu. Mingit hinnangut numbrilisel skaalal ma möödunud aastale etteruttavalt ei annaks, kuna põhjalikud kokkuvõtted läbi erinevate aruandluste on veel ees. Küll aga julgen oma üheksa ja poolekuuse linnapeaks olemise aja võtta kokku lausesse, mille ridade vahelt võib leida ka hinnangu: kui saaks aega tagasi kerida ja oleks teadnud, mis ees ootab, jäänuks mu valik samaks.

Mida tänavu oodata?
Austatud saalisviibijad, tagasi sai pilguheit tehtud, vaataks nüüd põgusalt ka ettepoole. Aastavahetuse pöördumises ütles Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves järgmist:
„Head sõbrad, kuidas minna vastu uuele ja tundmatule? Olukorras, kus me ei tea, kas meie ihaldatud Euroopa toob meile lunastust või seekord pigem vaeva.
Minu arvates võiksime täiskasvanud inimese meelerahuga toetuda mõistusele, rahvana ka oma kogemustele. Meie enda käes on võimalus oma elu paremaks muuta, sest me seisame tegelikult kindlal pinnal. Ja alustada saab igaüks ise ja kõige lihtsamast – iseendast.”

Targad sõnad ning tänasega saab pea 3 nädalat sellest uuest ja tundmatust aastast juba möödanikuks. Mida oodata siis aastalt 2012? Kahjuks peab tõdema, et ühe fakti mida ei soovinuks, ta juba tõi ja see on meie elanike arvu langus. 1. jaanuari seisuga elab Kuressaares registripõhiselt 14 588 elanikku. See arv on 118 võrra väiksem, kui oli aasta tagasi. Ja kuigi see on viimase 3 aasta madalaim langus, on paraku siiski tõsiasi, et Kuressaare linna elanike arv on viimase 10 aastaga langenud keskmiselt 126 inimest aastas. Kuigi matemaatikud saaks arvutada, et aastal 2127 elaks samas tempos jätkamisel Kuressaares 98 elanikku, on selge, et nii see kindlasti ei lähe ning loodetavasti mingil tasemel elanikearvu langus pidurdub. Olgu märgitud, et linna iive on positiivne ja elanike arvu langusesse viib meid väljaränne, mis edaspidi arvatavasti võtmeküsimuseks kujunebki.

Nüüd aga annaks edasi 10 konkreetset nägemust, mis võiks aastal 2012 Kuressaare linnas toimuda: Saab astutud esimene, 5%-line samm palkade taastamise suunas, 2013.a eelarve projekti planeeritakse sisse järgmine etapp, rahastuse saab 3,2 M€ suurune projekt kogu linna valgustuse renoveerimiseks, alustatakse I etapi töödega, hilissügisel alustatakse linnastaadioni renoveerimist, kodanikud osalevad aktiivselt linna arengukava koostamisel aastateks 2014-2020, 1,3 M€ maksev Väikelaevaehituse Kompetentsikeskuse rajamise projekt jõuab aasta lõpuks ehitusstaadiumisse, täna nurgakivi saanud Kuressaare koostootmisjaama ehitus kogumaksumusega 12 M€ kulgeb plaanipäraselt, sügiseks valmib uus politsei- ja päästeameti hoone, Kuressaare linn väljub Saaremaa Golfi AS-st, elanike rahulolu ja elukvaliteet kasvab, ettevalmistused linna 450. juubeli tähistamiseks aastal 2013. kulgevad plaanipäraselt.

Loodame, et enamus neist nägemustest täitub, et aastasse koguneb palju positiivseid üllatusi ja töövõite ning linn areneb ja tema suutlikkus kasvab. Kuressaare on elamisväärne ja ilus linn ning selle eest suur tänu kõigile, kes selle nimel on vaeva näinud ja on sellele kaasa aidanud. Tänud teile head noored ja vanad linnakodanikud, ettevõtjad, kolleegid linnavalitsusest, volikogu liikmed, riigikogu liikmed ja riigiametnikud. Tänud teile allasutuste juhid ja nende töötajad, ürituste eestvedajad ja korraldusmeeskonnad, vabatahtlikud, kultuuri- ja spordirahvas, koostööpartnerid, kõik teised abilised ja linna arengus kaasalööjad.

Nõuanne tulevikuks meile kõigile oleks, et märgakem ka ise häid asju oma linnas ja pöörakem neile tähelepanu. Sageli on nii, et kaugelt tulijad, oskavad linna paremini hinnata, kui me ise. Eelmisel suvel meid külastanud Kuressaare „suur sõber“ Germain Vandesompele Kuurne linnast ütles mulle lahkumisel südamest tulevad sõnad: “Hoidke oma kodulinna, see on ilus ja tore linn.“ Head saalisviibijad, hoidkem siis oma linna ja aidakem kaasa selle arengule!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 28 korda, sh täna 1)