Kombijaama nurgakivi panekul maeti “sõjakirvest” (6)

Kombijaama nurgakivi panekul maeti “sõjakirvest”

RAHULOLEVAD: Soojafirma juhatuse liikmed Paul Leemet ja Jaan Mehik on silmnähtavalt rahul, et lõpuks on jõutud nurgakivipanekuni. Muu hulgas müüriti kombijaama vundamenti ka värsked ajalehed. Foto: Tõnu Veldre

Kuressaare soojuse ja elektri koostootmisjaama ehitustööd on jõudnud nii kaugele, et eile pandi sügisel valmis saavale hoonele nurgakivi.

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu oli vundamendi sisse müüritava metallurni jaoks kaasa võtnud tänavuse linnaeelarve projekti. Mäetalu sõnul on eelarveprojektis tõsiasi, et linn kavatseb omanikuna soojafirmast dividendid välja võtta. “Olgu see sümboolne sõjakirve mahamatmine, kui me selle eelarve sinna urni asetame,” põhjendas Mati Mäetalu, soovides edu ehitajatele, kannatlikkust tellijatele ja sooja tuba kõigile.

Linnapea nentis, et Kuressaare astub koostootmisjaama rajamisega üsna suure ja tõsise sammu kaasaegse tehnoloogia juurutamise ja keskkonnasõbraliku tootmise poole. Ta avaldas lootust, et tänu sellele investeeringule muutub soojahind stabiilsemaks ja tarbijale jõukohasemaks ning et ehk tuleb seeläbi tarbijaid juurdegi.
Linnapea sõnul ei juhtu igal aastal ja aastakümnendilgi, et saab panna nurgakivi ehitusele, mille lõppmaksumus on suurusjärgus 12 miljonit eurot. “On hea, et vahepeal on krooni asemele euro tulnud, muidu oleksid need numbrid hoomamatult suureks läinud,” naljatas ta.

Kombijaama ehituseks eraldas 3,2 miljonit eurot keskkonnainvesteeringute keskus (KIK), mille juhatuse liikme Andrus Kimberi sõnul on taastuvenergia projektid nende jaoks ühed tähtsamad. Praeguse seisuga finantseeritakse ühtekokku 65 taolist projekti mahuga üle 50 miljoni euro. “Kuressaare projekt on nende hulgas kahtlemata üks suuremaid ja meie jaoks olulisemaid,” kinnitas Kimber.
AS-i Kuressaare Soojus juhatuse liige Jaan Mehik tähendas, et hoonele nurgakivi panek on sümboolne tegu. “See sümboliseerib usku, et hoone, millele nurgakivi pannakse, saab tugev, kauakestev ja loob aluse uuele arengule,” sõnas ta.

Kombijaama hoone peaks Kuressaare Soojuse viima Mehiku hinnangul uuele tehnilisele tasemele. Niisamuti peaks jaama tööle hakkamine hoogustama kohaliku puiduressursi kasutamist.
Esimesed mõtted elektri tootmisest tekkisid soojafirmas Mehiku sõnul juba ligi 10 aastat tagasi. “Jaama ehituse tee on olnud aeganõudev ja raske, on olnud vastaseid, kellele see mõte pole meeldinud. Aga palju rohkem on olnud siiski neid, kes on kaasa aidanud,” kinnitas ta.


Koostootmisjaam

Kalevi tänavale olemasoleva katlamaja kõrvale rajatav kombijaam tuleb 20 meetrit kõrge, ehitusalust pinda on hoones umbes 2000 m2. Uue katla võimsus on ligi 12 megavatti ja seda köetakse hakkpuiduga. Turbiingeneraatori soojuslik võimsus on 9,6 ja elektriline võimsus 2,4 megavatti.

Kui praegu kulub linna tarbijate soojaga varustamiseks aastas 80 000 m3 hakkpuitu, siis kombijaam hakkab aastas tarbima 120 000 m3 hakkpuitu. Kogu puit varutakse Saaremaalt.
Jaama hoone ehitab AS Tesman, katla tarnib Polytechnik Austriast ja turbiingeneraatori Turboden Itaaliast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 75 korda, sh täna 1)