Tatjana Lebedeva Kuressaares ära ei eksi (4)

Tatjana Lebedeva Kuressaares ära ei eksi

Foto: Raul Vinni

Olümpiavõitja, maailmameister ja veel mitmete tiitlivõistluste medaliomanik kaugus- ja kolmikhüppes Tatjana Lebedeva (35) on Kuressaares juba oma inimene. Siinses kodus veedab ta aastas paar-kolm kuud ning ka aastavahetuse võttis ta vastu just Kuressaares. Saarte Hääle kaudu annab ta lubaduse, et kui Londoni olümpialt tuleb medal, saavad seda näha ka kuressaarlased.

Jaanuarikuu viienda päeva pärastlõuna on sombune, kuid vene sportlane tunneb end Kuressaares siiski hästi. “Siin on loodus nii puhas,” ütleb ta. Tatjana Lebedeva teeb vaikselt trenni ja valmistub oma neljandateks olümpiamängudeks.
Olgugi et Venemaal tähistatakse jõule ja uut aastat alles jaanuari alguses ja keskpaiku, võttis Lebedeva uue aasta vastu 1. jaanuaril. Uue aasta lubadusi anda polnud tal vaja, sest eesmärk on silme ees juba olemas.

Viimane olümpia

“Kõigepealt olümpiale pääseda, seal vähemalt kolme sekka tulla, võita tahaks niikuinii,” ütleb ta ja lisab, et kõigepealt tuleb olümpiale siiski jõuda. “Usk ja motivatsioon peab olema, siis on kõik võimalik,” tõdeb ta oma võimaliku olümpiamedalit väärt tagasituleku kohta pärast mitmeaastast pausi. Ning olümpia on tema sõnul väga kõva motivatsioon. Seda enam, et kolmikhüppes on tal olümpiakuld puudu.

Lebedeva, kes viimati sai suurvõistluste medali 2009. aasta MM-ilt (hõbemedal kaugushüppes), märgib, et keskendub vaid tiitlivõistlusele ja võtab seekord ette pigem kolmikhüppe. Sel alal on ta kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiahõbe ning ühe korra on ta teeninud olümpialt pronksi. “Kahte ala ei vea enam välja,” arvab ta.
Enne olümpiat on tal kavas vastastega silm-silma vastu võistelda ja koguda võistluskogemust, kuid olümpiale läheb ta oma sõnul võistlema pigem iseendaga. Et saada kätte seda, milleks ta võimeline on. On see tulemus siis väärt kulda või teist karva medalit, selgub suvel.

Tulemust, milleks ta võib võimeline olla, Lebedeva ennustama ei hakka. Isikliku rekordini, milleks tal on sisemaailmarekord 15.36, ta enda arvates vahest ei küündi. Samas on ka kolmikhüppe maailmatase Lebedeva sõnul veidi langenud. Kui näiteks 2008. aasta Pekingi olümpial hüppas üle 15 meetri kuus naist, siis eelmise aasta Daegu MM-il saadi kuld 14.94-ga ja kuues koht 14.43-ga.
Lebedeva usub, et olümpiatest jääb London talle viimaseks. Samas mõlgutab ta mõtteid, et karjääri võiks lõpetada kodusel Moskva MM-il 2013. aastal.

Trenn on oluline

Tatjana Lebedeva, kes esimest korda võistles tiitlivõistlusel 1998. aastal Budapesti EM-il (juuniorina 1994 MM-i pronks kolmikhüppes), eemaloleku suurest spordist tingis kaks asjaolu. Vigastused ja operatsioonid ning tütar Aleksandra sünd aprillis 2011. Pisitüdrukut oli ees ootamas juba 2002. a sündinud tütar Anastasia.
Paljuräägitud juttude kohta, et lapse sünd annab emale sportimisel hoogu juurde, ütleb Lebedeva, et pigem on see just psühholoogiline jõud. Tema on oma sõnul kahe lapse sündimise järel käitunud erinevalt. Kui esimene tütar sündis, tahtis ta kohe jõuda kiiresti-kiiresti tagasi maailma tippu ja kippus kohe laagritesse, nüüd võtab ta oma sõnul asja rahulikumalt.

“Pere paneb sind ennast kokku võtma ja teistmoodi tegutsema,” arvab ta. Lisab veel, et kõige aluseks on ikkagi treenimine. Lebedeva ei jätnud treenimist unarusse ka teise lapse sünni eel ja järel. Viimase trenni tegi ta kaks päeva enne tütre ilmaletulekut ja kaks nädalat pärast tähtsat sündmust oli ta treeningul tagasi.

Kuressaare sõber

Golfiväljaku äärde endale 2008. aastal maatüki ostnud ja sinna maja ehitanud Lebedeva ütleb, et Kuressaares ta enam ära ei eksi. “Juba tean, kus midagi on,” naerab ta. Trenni teeb ta siinses spordikeskuses ja ütleb, et kui hooaeg läbi, siis ta loodab lastele mõne näidistreeningu ka anda. Ta loodab ka, et treeningutingimused pärast Kuressaare staadioni valmimist kõvasti paranevad.

Küsimusele, et kui Londonist tuleb medal, kas siis seda ka kuressaarlastele näidatakse, tuleb vastus kiiresti: “Muidugi!”


Tatjana Lebedava

Sündinud 21. juulil 1976
Olümpiavõitja 2004 (kaugus)
Olümpiahõbe 2000 (kolmik), 2008 (kolmik, kaugus)
Olümpiapronks 2004 (kolmik)
Maailmameister 2001 (kolmik), 2003 (kolmik), 2007 (kaugus)
MM hõbe 2007 (kolmik), 2009 (kaugus)
Euroopa meister 2006 (kolmik)
Sisemaailmameister 2004 (kolmik, kaugus), 2006 (kolmik)
Sise-MM hõbe 2001 (kolmik)
Isiklikud rekordid: kaugus 7.33; kolmik 15.36 (sise-MR)

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 73 korda, sh täna 1)