Pihtla maksis õpetajate palgarahale juurde, linnal jäi raha aga üle (18)

Pihtla maksis õpetajate palgarahale juurde, linnal jäi raha aga üle

 

Saare maakonnas maksab kuus omavalitsust õpetajate palkadele vallakassast juurde, samas kui kaheksa valda ja ka Kuressaare linn kasutavad riigilt saadud õpetajate palgaraha muuks otstarbeks.

See tõsiasi selgus haridus- ja teadusministeeriumi tunamullu õpetajatele makstud palga “päritolu” analüüsist.
Üks õpetajatele enim palgaraha juurde maksvaid omavalitsusi on Pihtla vald, mis jagab ses osas üleriigilises tabelis kolmandat-neljandat kohta. Seetõttu ei saa kahe kooliga valda juhtiv vallavanem Jüri Saar aru, miks ühtäkki on kõik omavalitsused ühte patta pandud ja üldistades räägitakse, kuidas vallad kooliõpetajate raha kuhugi mujale poetavad. Maksab ju Pihtla vald oma koolide – Pihtla ja Kaali – õpetajatele vallaeelarvest juurde koguni 35 protsenti.

See on kõrgeim protsent maakonnas, Pihtlale järgneb Pöide vald 25 protsendiga.
“Ma ei tahaks küll naabrite kohta midagi halvasti öelda, aga ma ei usu, et koolivõrgu kokkutõmbamine (Kaarmal – toim) ja nii odavaks tegemine nõnda suurt efekti juurde annab, kui loodetakse. Võib-olla saavad nad mõne kilomeetri teed selle raha eest ehitada, ja see on kõik,” on Saar veendunud.
Saare arvates lepivad nemad vallas pigem mõne teeauguga, kui et hakkaksid laste pealt kokku hoidma. “See on olulisim, et laps saaks võimalikult kodu lähedal koolis käia,” ütles Saar, kelle sõnul on inimestesse investeerimine tähtsam kui raha betooni ja teede sisse panemine.

Kuressaare abilinnapea Tiina Talvi sõnul on Kuressaare linnavalitsus riigieelarvelise hariduse tasandusfondist saadavat õpetajate palgaraha kulutanud sihipäraselt. “Nii ka 2010. aastal,” täpsustas ta.
Õpetajatele palga maksmiseks antud raha Talvi sõnul muuks otstarbeks kulutatud ei ole. Talvi lisas, et linnavalitsuse raamatupidajad analüüsivad praegu ministeeriumi esitatud andmeid, et saada tõstatatud küsimuses selgust – ministeeriumi andmeil on pedagoogide palgakulu ülejäägiks Kuressaares 9 protsenti.
Saare maakonna haridusjuht Raivo Peeters jäi aga ministeeriumi uuringut kommenteerides napisõnaliseks. “Eks me seda ju teadsime, et raha nii liigub,” märkis ta, kuid oli samas rõõmus, et ometi on mingi samm ette võetud, et asju korrastada.

“On väga hea, et kusagilt on täpse analüüsiga pihta hakatud,” märkis Peeters, kelle hinnangul oleks tark näiteks pearahasüsteem üle vaadata, ning samuti peaks riik mõtlema, kas tahetakse väikekoole säilitada või mitte.
“Torgu kool pandi kinni juba mitu aastat tagasi, ei kujuta ette, kui palju teistel väikestel koolidel jaksu jagub, neilgi võib jõud otsa saada,” ohkas Peeters.
Tema sõnul on kriitilises seisus Kihelkonna, Mustjala, Kahtla, Tornimäe ja Kaali kool, mis muidugi ei tähenda, et neid keegi praegu kinni panema hakkaks, kuid raske on neil omavalitsustel kindlasti.
Peeters tõi ühe nüansi veel välja. Nimelt kui kusagilt vallast lähevad lapsed teise omavalitsuse kooli, jääb vald ilma pearahast ning teine omavalitsus küsib siis kohamaksu.

Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm saatis sel nädalal kõikidele omavalitsustele kirja, kus palub tagasisidet õpetajate palgaraha kulutamise kohta. Holm märkis, et riik eraldas 2010. aastal oma toetusfondi kaudu õpetajate palgarahaks 4,3 protsenti rohkem, kui selleks tegelikult kulus.
Kantsler on ka seda meelt, et ühiselt ja usaldusväärsetele andmetele tuginedes leitakse eelseisvatel aastatel võimalusi ka õpetajate palgatõusuks.

Ministeerium ootab vastuseid õpetajate palgaraha kasutamise kohta 12. jaanuariks.

Loe ka juhtkirja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)