Verivorst Dominikaanis ja kalkun Kreekas

Verivorst Dominikaanis ja kalkun Kreekas

SURFAR: Marko Kesküla (esiplaanil) elu Dominikaanis on vaid surf. Nii ka jõulude ajal. Foto: erakogu

Saarlased on mööda maailma laiali. Igaühel omad tegemised, käimised, olemised. Kõik ei tulegi jõuluks kodusaarele. Kõik ei tahagi tulla. Ning paljude jaoks pole jõuludel muud tähendust kui see, et see on üks massihüsteeriline ostukampaania, mitte pühad, mida tähistatakse pereringis.
Saarte Hääl otsis mööda maailma taga kodusaare kadunud tütreid ja poegi. Leidsime neid igasugustest huvitavatest maailmanurkadest. Palusime neil rääkida, kuidas jõul neile saabub.

Marko Kesküla
Cabarete, Dominikaan

Töötan praegu Cabaretel ühes populaarsemas surfiklubis lohesurfi instruktorina. Tööpäevad algavad natuke pärast lõunat, kui tuul puhuma hakkab, ja lõpevad päikeseloojangul. Siinne rand kuulub vaieldamatult maailma top viie lohesurfiranna hulka.

Jõulud on siin mõnevõrra teistsugused kui Eestis. Kui Eestis on jõulud ikka rohkem sellised rahulikud pühad pere keskel, siis siin algavad pidustused juba pea nädal varem. Baarides mängib vali muusika enam-vähem 24 tundi, inimesed tantsivad tänavatel. Olenemata suhteliselt kehvast elatustasemest on kõik alati rõõmsas tujus ja väga lahked. Jõululaupäeval käivad kõik kirikus, nagu paljud seda Eestiski teevad.

Lund ja jõulukuuski siin loomulikult ei ole, selle asemel on valged täispuhutavad lumememmed, tuledega kaunistatud palmipuud ja mustanahalised plätudes jõuluvanad.
Olen siin jõulude ajal juba teist korda ja tuleb tunnistada, et mingit erilist jõulutunnet pole ollagi. Olen ikka harjunud, et jõulude ajal on maa valge ja väljas külm. Mitte rand, palmid ja 32 kraadi sooja. Tõeline jõulutunne tekib alati siis, kui olen Saaremaal vanemate juures.

Edasi loe reedesest Saarte Häälest.
Telli leht siit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 91 korda, sh täna 1)