Lugeja kiri: Keegi ei peaks olema kurb

Jõuluaega tuntakse ootuste ja soovide täitumise ajana. Soovidest üks olulisemaid on igatsus ja vajadus kogeda rahu.

Neil päevil tähistab laste- ja naistevarjupaik Laurits oma maja kümnendat aastapäeva. Nii kaua on Kuressaares olnud võimalus leida abi ja toetust, kui elu on pööranud ette karmima poole.
Lauritsa uksel ei küsita valu suurust ja saabuja leiab eest sooja toa, toidu ja hoolitsuse. Soovi korral saab kas kõnelda või vaikida. Küsimustele ei leidu kiireid vastuseid, sest küsimused on ilmselgelt liiga keerulised. Vastuseid toob aeg. Samas on üheskoos lahenduse poole liikumine toetav ja julgustav.

Siit on koos Lauritsa töötajaga mindud hommikuselt unisena nii lasteaeda kui kooli, hiljem päevasündmusi jagatud ja koolitükke õpitud. Koos on tehtud pühadeks kooki ja peetud sünnipäevi. Vahel ka seda õpitud, kuidas tuba puhtaks teha ja pluusile nööp tagasi õmmelda. Üheskoos on siin kasvatud ja jõudu kogutud.
Meenutades klassik Antoine de Saint-Exupéry mõtet: õigesti teeb see, kes vaatab südamega. Oluline on sageli silmale nähtamatu. Ja veel üks mõte meil olnud väikeselt poisilt – kui tema suureks saab, siis teeb ta nii, et keegi ei peaks kurb olema.

Lauritsa tööpere meenutab ja tänab kõiki toetajaid, kes on meiega jaganud oma aega, häid mõtteid ja võimalusi! Mõtleme kõigile meie majas viibinud abivajajaile, et neil oleks elus enam päikselisi päevi ja rohkelt lootust. Ja julgustame avama Lauritsa ust, et jagada oma muret ja rõõmu.

Piia Veersalu
varjupaiga Laurits töötaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)