Leisi mehed on praadimisest väsinud (23)

Leisi mehed on praadimisest väsinud

PRITSUMEHED: Meeskonnavanem Argo Labo (esiplaanil), päästja Kristjan Humal ja vanempäästja Rein Alle. Foto: Egon Ligi

Leisi päästekomando mehed on väsinud aastatepikkusest teadmatusest, mis neist tulevikus saab. On lausa ime, et nad sellise kohtlemise peale igal hommikul veel rõõmsa tujuga tööpostile naasevad.

“Anname vahetuse üle,” kõlab kolmapäeva hommikul Leisi komandos käsklus ning mehed hakkavad rääkima, mis vahetuse jooksul juhtus ja mis seisus on masinad.
“Mul on rõõmustav sõnum, paakauto läheb remonti,” teatab meestele Leisi päästekomando pealik Peeter Rumm.

Tume tulevik

Kui jutt aga komando tulevikule pöördub, tõsinevad iga päev kohusetundlikult oma tööd tegevate päästjate näod.
“See on meeletu praadimine,” võtab aastaid päästjana töötanud Peeter Rumm teema kokku. Tema sõnul on nende komandot enamiku ajast ähvardanud kinnipanemine.
“Mis tunne on meestel tööd teha, kui alates 2008. aastast on käinud vahelduva eduga jutt sulgemisest,” arutab Rumm. Päästjate sõnul on sulgemise jutt sedakorda aga kõige valjem.

“Riik viskab väljaõpetatud kaadri lihtsalt maha,” ei suuda Rumm uskuda ning lisab, et vaevalt Leisi mehed päästjaina mandrile tööle lähevad. Leisis töötab praegu 16 meest, kuid vaid kuus neist viiakse üle Orissaarde. Ülejäänutele pakutakse tööd teistes komandodes üle Eesti.
“Olen päästja olnud üheksa aastat,” ütleb masinaid üle vaatav Argo Labo, kes ei tea veel, mida ta komando sulgemise korral edasi teeb, ning lisab, et sinna on veel aega ja eks ta mõtleb.

“Päris ära on tüüdanud see sulgemise jutt,” kostab Kristjan Humal, kelle sõnul ei ole talle nende aastate jooksul kordagi tulnud mõtet, et peaks elukutset vahetama. Talle lihtsalt meeldib inimesi aidata.
“Kui komando suletakse, jääb neljandik Saaremaast katmata,” ohkab Rumm, kelle sõnul ei aita kindlasti alguses ka vabatahtlikud. Neid peab ju riik veel koolitama hakkama. Kui Muhu saarel juhtuks õnnetus, kuhu sõidavad Orissaare ja Kuressaare komando, siis ei tohi maakonnas rohkem õnnetusi enam juhtuda, sest Kihelkonna päästjad üksi tuld kustutama enam ei jõua ning kogu lootus olekski vabatahtlikel.

Eile valves olnud meeste sõnul võiksid nad isegi vabatahtlikeks hakata, kui Leisis oleks tööd, mis leiva lauale toob. Aga seda ei ole.
Leisi komandole sai tõenäoliselt saatuslikuks piirkonna vähene rahvaarv ja see, et on liiga vähe väljasõite, võrreldes mandril asuvate väikeste komandodega.
Mehed naljatavad, et ei tea, kui piiririkkumisi oleks vähem, kas siis kaotataks ka piirivalvurid ära. Nii on ka päästjate ametis ennetustööl oluline roll ja sellega Leisi mehed ka tegelevad. Koos vallatöötajatega käivad nad õpetamas tuleohutust ning päästjad paigaldavad ka suitsuandureid majadesse, milles on oht tulekahju tekkeks suurem.

Vald toetab, rahvas toetab

Rahvas on komando toetamiseks allkirju kogunud ning kogub veel tänagi. Vald on esitanud oma pöördumised, kuid ministeerium on jätnud need tähelepanuta.
Leisi vallavanema Ludvik Mõtlepa sõnul on Leisi päästekomando pidamine riigile suhteliselt soodne.

“Hoone on praktiliselt valla vahenditega üles ehitatud, üks kustutusauto on valla omand ja vald ei küsi isegi komandolt renti, vaid veel toetab igal aastal majanduskulude katmisel,” loetleb Mõtlep, lisades veel, et komando kaotamine teeb tõenäoliselt kallimaks varakindlustuse, nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. Saab ju kahju ulatus olema palju suurem päästetööde hilinemise tõttu. Selge on ka see, et vabatahtliku üksuse loomise korral tuleb vallale oluliselt suurem rahaline koormus.

“Ma ei saa leppida sellega, et komandode võimekust suurendatakse teiste piirkondade inimeste arvelt,” ütleb Ludvik Mõtlep, avaldades lootust, et ministeerium siiski arvestab aasta alguses sadade inimeste palvetega.
Pärast päästeameti analüüsi on selge, et suure tõenäosusega paneb järgmisel aastal komando uksed kinni mitte ainult Leisis, vaid ka Sakus Harjumaal, Emmastes Hiiumaal, Puhjas ja Võnnus Tartumaal, Pukas Valgamaal, Kanepis Põlvamaal, Palamusel Jõgevamaal ja Võsul Lääne-Virumaal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 115 korda, sh täna 1)