Ruhnu vallavalitsusse laekus neil päevil õiguskantsleri büroost kiri, milles tahetakse teada, miks maksab Ruhnu vald laste sünnitoetust beebidele erinevalt, võttes arvesse vanemate “sissekirjutust”.
Vallas ei ole selle küsimuse osas veel seisukohta kujundatud, maavalitsus leiab, et sünnitoetuste kehtestamine on iga omavalitsuse oma asi.
Õiguskantsleri lasteõiguste osakonna juhataja Andres Aru, kes on ka õiguskantsler Indrek Tederi nõunik, reageeris kodaniku kirjale, kes palus kommenteerida Ruhnu vallavolikogu määruse, mis sätestab täiendavad sünnitoetused vallas, vastavust põhiseadusele.
Nimelt oli määrusse kirjutatud, et täiendavaid sotsiaaltoetusi võib taotleda rahvastikuregistri alusel Ruhnu valda sisse registreeritud isik. Samas on määruses punkt, mis näeb ette, et lapse sünnitoetus on Ruhnu valla eelarvest makstav sissetulekust mittesõltuv sotsiaaltoetus, mida makstakse iga vastsündinu kohta, kui lapse sünd registreeritakse Ruhnu vallavalitsuse kantseleis ja lapse elukohaks jääb Ruhnu vald.
Samas märgitakse, et sünnitoetuse saamiseks 100 protsendi ulatuses peavad lapse mõlemad vanemad (või üksikvanem) olema vähemalt üks aasta enne lapse sündi Ruhnu kodanikud.
50 protsenti sünnitoetust antakse neile peredele, kus üks vanem on olnud enne lapse sündi Ruhnu “sissekirjutusega”.
Vaadates sünnitoetuste maksmist teistes omavalitsustes, võib neiski leida sünni- ja teiste sotsiaaltoetuste maksmise sidumist rahvastikuregistris olekuga. Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja sotsiaal- ja tervishoiu alal Anneli Tõru märkis õiguskantsleri büroost tulnud kirja kommenteerides, et tegelikult ongi omapoolsete sotsiaaltoetuste maksmine omavalitsuse otsustada ja seda tehakse vastavalt eelarve võimalustele.
“Samas on see loogiline, et arvestatakse inimese registris olekut ja maksumaksjaks olekut,” sõnas Tõru, tuues välja nii mõnegi omavalitsuse (Tartu linn, Laimjala vald), kus sünnitoetust saabki osade kaupa, üks osa pärast lapse sündi, teine kas poole aasta või aasta pärast.
“Omavalitsus peabki noori kinni hoidma ja soodustama sündimust oma piirkonnas ning volikogude kehtestatud toetused ongi üks sääraseid meetmeid,” sõnas Tõru, lisades, et maavalitsusel ega riigil ei ole siin mingit sõna sekka öelda.
Ruhnu vallavanem Aare Sünter ütles Saarte Häälele, et ei ole veel kirja suhtes seisukohta võtnud.
Loading ...
Riigikohtu lahend oli, et Tallinna linnal on sünnitoetustega seotud sissekirjutuse ajaline enõu põhiseadusega kooskõlas.
Omavalitsus peabki noori kinni hoidma ja soodustama sündimust oma piirkonnas ning volikogude kehtestatud toetused ongi üks sääraseid meetmeid,” sõnas Tõru, lisades, et maavalitsusel ega riigil ei ole siin mingit sõna sekka öelda.
Kallis Tõru, millise kohaga te mõtlete? Muidgi jätame lisamata, et sellest samast eelarvest tõstetakse ametnike palku. Näitab suurepäraselt ametnike prioriteeti s.t. teeme mis ise tahame, peaasi, et meil on hea. Raha kinni hoidmine või mitte maksmine küll iivet ei tõsta!
Päris huvitav, kas Õiguskantsleri büroost saadeti kirjad ainult Tallinna linnale ja Ruhnu vallale?!
Teema on ju juba rohkem, kui aastase habemega aga millised on teiste “palged” praeguste jõulude ajal üle eesti, selles on ju sisuline küsimus.
09. juuli 2010
“Mitmed Saaremaa omavalitsused rikuvad põhiseadust ”
http://www.saartehaal.ee/?content=artiklid&artid=20205
29. oktoober 2010
“Kuressaare linn ootab riigikohtu lahendit”
http://www.saartehaal.ee/?content=artiklid&artid=22098
Saare maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja sotsiaal- ja tervishoiu alal Anneli Tõru astus aga kahe jalaga ämbrisse oma kommentaariga, sest Õiguskantsleri hinnangul tuleb sünnitoetuse määramisel ja maksmisel lähtuda põhimõttest, et igasugustes lapsi puudutavates küsimustes seatakse esiplaanile laste huvid, mitte maksumaksja huvid.
Kellel on õigus, selle paneb paika see kirjutises
http://www.saartehaal.ee/?content=artiklid&artid=22098
jutuks olev Riigikohtu lahend aga mingil põhjusel ei taha nüüd ajaleht sellest kirjutada.
Kui õiguskantsleri büroost selline kiri tuli aasta hiljem, küllap siis mingi “lahend” on nüüd olemas.
Tule taevas APPI, kuidas ajakirjanik on osanud kõik pea peale keerata!!!
Ruhnu vastava määruse sünnitoetuse sõnastus on täpselt selline:
“…
3.1.1. lapse sünnitoetus mida makstakse iga vastsündinu kohta kui lapse sünd registreeritakse Ruhnu Vallavalitsuse kantseleis ja lapse elukohaks jääb Ruhnu vald järgmiselt :
a) 100% ulatuses kui mõlemad lapsevanemad ka üksikvanem on vahetult lapse sünnile eelneval perioodil olnud rahvastikuregistri andmetel vähemalt 1 (üks) aasta Ruhnu valla elanik.
b) 50 % ulatuses lapsevanematele ka üksikvanemale, kellest ühe elukohaks EV rahvastiku-registris on vähemalt 1 (üks) aasta ja teise elukohaks ei ole või on vähem kui 1 (üks) aasta enne lapse sündi registreeritud Ruhnu vald.
…”
Õiguskantsler luges sellest välja:
“Nimetatud määrusest tuleneb seega viis tingimust, mis peavad sünnitoetuse saamiseks olema täidetud:
1) lapse sünd tuleb registreerida Ruhnu Vallavalitsuse kantseleis,
2) avalduse ja sünnitunnistuse olemasolu,
3) lapse elukohaks pärast registreerimist peab jääma Ruhnu vald,
4) toetuse taotleja on toetuse taotlemise ajal Ruhnu valla elanik,
5) lapse mõlemad vanemad (või üksikvanem) on vahetult lapse sünnile eelneval perioodil olnud rahvastikuregistri andmetel vähemalt 1 aasta Ruhnu valla elanikud – sünnitoetust makstakse 100% ulatuses; lapse üks vanem on lapse sünnile eelneval perioodil rahvastikuregistri andmetel olnud Ruhnu valla elanik vähemalt 1 aasta või üksikvanem on rahvastikuregistri järgi olnud Ruhnu valla elanik alla ühe aasta – sünnitoetust makstakse 50% ulatuses.
Avaldaja on loetletud tingimustest vaidlustanud esimesed kolm. Avaldaja leiab esiteks, et punktis 3.1.1. sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb lapse sünd registreerida Ruhnu Vallavalitsuse kantseleis, piirab põhjendamatult teatud isikute õigust sünnitoetust saada. Täpsemalt on avaldaja silmas pidanud isikuid, kelle laps on sündinud väljaspool Ruhnu valda ja kel ei ole võimalik perekonnatoimingute seaduse (PKTS) § 23 lõikes 1 lapse registreerimiseks ettenähtud ühe kuu jooksul lapse sünni registreerimiseks Ruhnu saarele sõita. …”
Mingit vanemate sissekirjutuset pole õiguskantsler poole sõnaga ka kritiseerinud oma teabenõudes vaid õiguskantslerile ei meeldinud need esimest kolm punkti:
1) lapse sünd tuleb registreerida Ruhnu Vallavalitsuse kantseleis,
2) avalduse ja sünnitunnistuse olemasolu,
3) lapse elukohaks pärast registreerimist peab jääma Ruhnu vald,
Kuidas on võimalik nii konkreetsest asjast selline jama artikkel kokku kirjutada?!
Ma ei saa aru neist, kes sellist maksmist kritiseerivad.Loomulikult makstakse vallas elavate või elavav vanema ja lapse sinna sissekirjutuse puhul.Ma ei pea õigeks, et juhul kui üks vanem elab Saaremaal ja teise sissekirjutus on Tallinn, siis maksab nii üks kui teine omavalitsus küsimata, kus hakkab elama laps.
Kõiki tuleb kohelda võrdselt, see on aru saadav. Kui inimene elab vallas ja tal sünnib laps, ei peaks olema maksmisel mingitki küsimust. Kui aga inimene kirjutab end valda sisse vaid toetuse saamise eesmärgil, on see juba kuritegu. Kui ei oleks ajalisi piirnguid, saaks iga inimene end kirjutada sisse sinna, kuhu on hetkel kasulikum ning kohe kui rahad käes end jälle mujale sisse kirjutada, sinna kust jälle midagi saada on.
Tule taevas appi!!
… piirab põhjendamatult teatud isikute õigust
sünnitoetust saada….
Vald määrab ise, kellel ja milliste reeglite järgi oma raha jagab. Kui ma oma taskust kellelegi raha annan, siis määran ka reeglid. Kui reeglid ei meeldi, siis ei ole ka mingit õigustust raha nõudma tulla. Riik maksab ju kah lastetoetust vaid eesti kodakontsusega inimestele. Võib-olla pekas eesti riik makma ka veel korealastele, jaapanlastele, türklastele jne, sest nemad leiavad, et neile mitte maksmine ei ole piisavalt põhjendatud. Mis sellest et nad eestis ei ela ega kodakontsust ei oma. Jabur!
Ei saa olla nii et makse tahad aga toetust ei anna