Euroaasta kokkuvõtteks (1)

Maailmas rahutuks ja ennustamatuks kujunenud 2011. aasta kestab viimaseid nädalaid. Eesti on tänavu jõudsalt taastunud paar viimast aastat kestnud kriisist. Majandus on kiirelt kasvanud, ettevõtjad suudavad siin toodetut rahvusvahelistel turgudel päris hästi müüa. Oleme olnud kiiremini väheneva tööpuudusega riik Euroopas. Perede kindlustunne on kasvanud, jõuluoste tehakse taas julgemini.

Võib nõustuda pangamees Hardo Pajulaga, kes kuu tagasi lausus, et Põhjala ja Balti riigid kujutavad endast majandusmuredega maailmas praegu oaasi, küsimus on vaid, kaua selline olukord kestab. Peame olema murelikult tähelepanelikud, jälgima toimuvat ja selle järgi oma otsuseid seadma.

Kroon läks pensile

Aasta algas rahavahetusega. Saatsime krooni pensionile, asemele tuli euro. Rahakott läks raskemaks, münte on rohkem ja need on senisest palju väärtuslikumad. Taas, just nagu kakskümmend aastat tagasi, krooni tuleku ajal, hakkasime rohkem mõtlema raha väärtusele. Mõtlema ka sellele, et raha on tegelikult vaid üks mõõdupuu, millega mõõdetakse meie endi tublidust.

Eesti esimese euroaasta viimastel kuudel räägitakse kogu maailmas sellest, mis saab eurost edasi. Eestil on siin Euroopale üht-teist õpetada. Aasta lõpp näitas, et reeglid, mida kogu meie rahvas kriisiaastatel, hambad ristis, täitis, on keskseks tõusnud ka Euroopas.
Eesti suurim saavutus sellel aastal ongi korras majandus. Oleme selle nimel pingutanud ja keegi ei ole sellest pingutusest kõrvale jäänud. Et rahvas usaldab valitsejaid, tõestas kahe valitsuserakonna tulemus valimistel – olgugi et vahepeale jäi üleilmne majanduskriis ja eelarvekärped, valimistulemus tõi valitsuse moodustamiseks eelmisest tugevamagi mandaadi.

Tööd jätkanud valitsus on tänavu tõsiselt hoolitsenud riigi julgeoleku eest – kaitsekulutused tõstetakse järgmisel aastal 2 protsendini sisemajanduse koguproduktist nagu NATO-s kombeks, oleme usaldusväärsed liitlased oma partneritele.
Käima on lükatud kõrghariduses vajalik kvaliteedireform, mis peab looma tingimused majanduse struktuuri edasiseks muutumiseks. Lihtsaid töid, mis paari nädalaga selgeks saavad, jääb maailmas järjest vähemaks. Asemele tulevad aastaid õppimist nõudvad ametid, kuid hea on siinjuures, et nendes ametites makstakse ka paremat palka.

Lõppev aasta tõestas Eesti välispoliitika tugevust. Riigi toel jõudsid koju tagasi nii hätta sattunud jalgrattamatkajad kui ka vales kohas ja küsitavatel ajenditel maandunud lendur. Nägime, et riigi peale saame loota ka siis, kui mujal maailmas hätta jääme. Muidugi tuleb meeles pidada, et Eesti riik saab nii kodus kui ka piiri taga kõige paremini toeks olla nendele inimestele, kes ikka ise esmalt mõtlevad ja alles seejärel tegutsevad.

On olnud kena aasta

Eestisse on tänavu õnnestunud meelitada rohkelt välisinvesteeringuid. See tähendab uusi töökohti ja maksuraha ning on kindlasti otseselt seotud ka euro kasutuselevõtmisega. Näiteid tihedamast lõimumisest maailmaga on veelgi.
Valminud on Koidula piirijaam, mis loob eeldused paremaks kaubavahetuseks ida pool ja muuhulgas suurendab tartlaste turvalisust, sest kütusevagunid enam keset linna ei peatu. Alustatud on Eestile energia varustuskindluse tagamiseks väga olulise uue merekaabli Estlink2 ehitamist. Riik otsustas investeerida Estonian Airi 30 miljonit eurot lennuühenduste parandamiseks.

Selgemat kuju on võtmas Balti koostöö Rail Baltica ehitamisel. Maailm tuleb peatselt veelgi paremini koju kätte kõikjal: alustati uue põlvkonna fiiberoptilistel kaablitel põhineva ülikiire internetiühenduse väljaehitamist kõikide Eesti maapiirkondadeni.
Vastu võeti otsus vähendada tulumaksumäära 20 protsendini aastal 2015. Tööandjatele on abiks seadusemuudatus, mis välistab töö- ja teenistussuhetes tööalase tasemekoolituse käsitlemise erisoodustusena. Koduomanike maksukoormuse vähendamiseks kaotati alates 1. jaanuarist 2013 maamaks kodualusele maale kuni 1500 m2 tiheasustusega piirkonnas ja hajaasustusega piirkonnas kuni 2 ha ulatuses.

Vastu võeti ka tulumaksumuudatus, mille kohaselt lubatakse raieõiguse või uuendusraie käigus raiutud metsamaterjali võõrandamisel saadud maksustatavast tulust maha arvata kuni kolme aasta jooksul pärast võõrandamist tehtud metsamajandamise kulud.
Viimaks olgu nimetatud veel väga kaks tähtsat asja: uuel aastal tõusevad pensionid ja järgmise aasta alguses otsustatakse lõplikult ära, et vanemahüvitisele lisandub vanemapension: riik tasub noore lapsevanema eest väikelapsega kodus oldud ajal makseid tema pensionisambasse.

Need otsused puudutavad väga paljusid inimesi ja peaksid kaasa aitama turvatunde kasvule.
Ajalehed kirjutavad, et aktiivse päikese aasta toob tänavu sooja talve ja rohkesti virmalisi. Läheb, kuidas läheb, igal juhul soovin kõigile aastavahetuseks mahti olla koos lähedastega ja mõtelda, et elame suurepärases riigis, mis on meie kõigi ühine looming.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)