ÜKS OTSUSTAJATEST: Vabariigi valitsusel, kuhu kuulub ka Juhan Parts, tuleb peagi otsustada, milline ühendus Muhu ja mandri vahele tulevikus tuleb. Praegu ütleb majandusminister, et sillast olulisem on Tallinna–Tartu maantee ehitamine. Foto: arhiiv
Saaremaa püsiühenduse korraldamise kava tutvustusel tõdeti, et aktiivse diskussiooni aeg on läbi ning ette hakatakse valmistama ettepanekut vabariigi valitsusele.
Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialisti Villu Lüki sõnul oli eile Muhus toimunud ürituse eesmärk tutvustada valminud kava ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) tulemusi. Strateegilist hindamist tutvustati tegelikult juba ka 2010. aasta kevadel, kuid nüüdseks on täiendatud aruanne keskkonnaametis lõplikult heaks kiidetud.
Muhu põhikoolis toimunud seminaril tutvustas uuringu läbiviija WSP Finland OY projektijuht Peet Ranniste kava koostamise protsessi: kuidas erinevaid alternatiive kaaluti, kuidas alusuuringuid tehti ja millistele järeldustele jõuti. Lisaks tutvustasid Hendrikson & Ko OÜ eksperdid Heikki Kalle ja Jaak Järvekülg keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.
“Nii et tegemist oligi puhtalt tulemuste tutvustamisega. Enam aktiivset diskussiooni, kus küsitaks arvamusi, ei toimu – need ajad on nüüd juba möödas kahjuks,” tähendas Lükk.
Asjade edasine käik näeb aga ette, et maanteeametil tuleb kava lõpptulemustest informeerida nn asjatundjate komisjoni. “Nemad peavad tegema vabariigi valitsuse korralduse eelnõu ettepaneku, et viia see kava valitsusele otsustamiseks,” selgitas Villu Lükk.
Eesmärgiks on seejuures seatud, et 2012. aasta esimeses kvartalis peaks nende asjadega ühele poole saama. “Selle aja lõpuks peaks valitsus võtma vastu otsuse, kas siis kava kinnitada esitatud kujul või muudatustega. Sisuliselt tuleb neil otsustada, millise lahendusega edasi minnakse,” tähendas Lükk.
Kui KSH tulemusena on eelistatud variant tunnel lõunapoolsel trassil, siis kõnealuses kavas läbi viidud võrdluses, kus kaaluti lisaks keskkonnamõjudele ka majanduslikke tegureid, jõuti tulemusele, et eelistatud variant on konsoolsild põhjapoolsel trassil.
Suurel väinal transpordi perspektiivse korraldamise kava rakendusplaani kohaselt peaks silla ehitusperiood olema ühtekokku neli aastat (2018–2021) ja silla avamise aastaks on kavandatud 2022. Sillaületus oleks tasuline esimesed 20 aastat ja tasu suurus jääks praeguste laevasõiduhindade tasemele. Alates 2042. aastast oleks silla ületamine aga tasuta.
Sillaületuse aeg oleks veidi üle kümne minuti ja silla ületustasu maksmise protseduur ei tohiks aega võtta üle minuti. Silla maksumus, sisaldades kõiki kulutusi, sh kulutusi KSH käigus väljatöötatud leevendavatele meetmetele, on 5,09 miljardit krooni (2008. aasta hindades). Silla ehitamist kavandatakse 15% ulatuses rahastada EL-i Ühtekuuluvusfondi vahenditest.
Juhan Parts: kõige jaoks korraga raha ei jätku
Ärilehele antud intervjuus tõdes majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et Väinamere parvlaevaliikluse kvaliteet on aina paremaks muutunud. Riigil tuleb aga mõelda sellele, mis saab pärast seda, kui liinileping 2016. aastal lõpeb.
Silla osas on Juhan Parts oma sõnul suutnud asja nii palju edasi arendada, et jõutud on rahastuse teemani ning selles osas ootab ta Reformierakonna ettepanekut.
“Kui saarlased tahavad ja kui Eesti rahvas ütleb, et saarlaste soov on meile tähtis, siis see sild tuleb,” kinnitas ta, aga möönis ka, et rahva arvamus silla osas on kõikuv.
Kümne aasta perspektiivis on Eestil palju suuri projekte ja need tuleb reastada vajaduse järgi. Kõigi jaoks korraga raha ei jätku. Kui küsida sillaületuse eest tasu, siis kataks see Partsi sõnul parimal juhul kuni 10 protsenti silla maksumusest.
Niisiis, kust leida ülejäänud, sillaehituseks vajaminev summa?
“Arvan, et Tallinna–Tartu maantee ehitamine on palju suurema positiivse mõjuga projekt kui Saaremaa sild,” nentis Juhan Parts, lisades, et vähemalt esimese osas neist on ta teinud ettepaneku ehitada maantee neljarealiseks erakapitali toel.
Loading ...
Sai ju öeldud, et seda ega mingit silda ei tule.
Kui küsida sillaületuse eest tasu, siis kataks see Partsi sõnul parimal juhul kuni 10 protsenti silla maksumusest.-kas siis 10 esimest autot peavad silla kinni maksma?
Kui sld on valmis, pole mõtet praami doteerida.
Narr on kuulata juttu, et kui suul on tugev, siis praamid liiguvad, kuid sillad olöla jääst libedad ja tuul pühkivat autod merre. Võiks siisli seda teada, et talvel nõnna tugevaid torme ei ole.
sild ikka luksus küll!
Ära aja soga, seisad küll praamisabas , sest isegi siis , kui kõik sujub libetasti , pole koguaeg ülepääsu , vaid tuleb ikka sutsuke vähemasti oodata, kas kail või praamil , kuni kõik on peale laaditud. Ja kui saartelt lahkujaid on juba niipalju, et pole pidevat autodevoogu, ehk praami täituvus ei tasu ülevedamist ära , siis hakkate ka pikemalt ootama ja kehtestatakse selline praamigraafik , et praam tuleks täis, mitte selline, et keegi ei jääks maha. Hiidlasi ju pidevalt üritatakse närutada ühe praami jutuga ja graafik tehakse 3 tunnise vahega —–> jääd sellest maha saad 6 tundi oodata — > selle peale olete mõelnud ???
10-20 minutit ootamiseks!
Liigne luksus on see sild. Siis kui möni sadam hakkaks korralikult tööle ja toimuks transiidi veod oleks sillast abi.
Saarlasele seda silda tegelikult ju vaja pole olgem ikka ausad. Möelgem ikka selle õige kohaga.
Mes saa mötled , et mei oleme sii köik mingid muulased. Äi pole mitte. Vaada nee asjad oo omavahel seotud, kui soarlasi oo rohkem , siis oo silda vaja, ja kui silda pole siisss soarlasi jeeb köikseaeg vähemaks , et varssin jeeb egamehe oma mureks mes moodu ta kummipaadiga oma kottu ää pääseb, sest va Leedu laevad pandaks harvaste söitma ja löppeks ainuld siiss kui külald palju ületahtjaid oo.
Sillaga oo jälle lootust , et senne sadama jamuu abiga , elu läeb paramaks ja rahvast rohkemaks ja mei ei pea iidlaste moodu oma sadamaid palalaikamängijatele ää müima, koos elamislubade ja muu juure kuuluva nänniga.
Külap ne silla vastalised oo köik praami mihed , aga äi nendel pole taris karta midakist – töö nendel äi löpe see oo kinnel. Egas köiki vahesid ja meresid peld kinni äi ehitata, küll mjeeb laevdel kaa ruumi söitmiseks.
võib.Targad poliitikud võivad ju puru silma ajada!Järgmistel valimistel silla teemal ratsutades riigikogusse saada,pole järjekordselt paha mõte!Sillaületustasu annab kogu kulust väga vähe tagasi.Kust tuleb see astronoomiline raha,kui riigil on kümme korda tähtsamate objektide rahastamiseks raha puudu.Riigile on püsiühendus kordades kallim ja ilmastiku suhtes ebakindlam.Kujutage ette sõitu 30m kõrgusel sillal tugeva tuule,tormi korral jäätunud sillal!Vähesed julgevad.Aastaid on sellel teemal sõna võetud ja meeletult raha kulutatud,aga nüüd,arvestades tervet talupoja mõistust,hakkaks tegelema Saaremaa arenguga ja leidma selleks raha juurde.Vale on väide,et Eestil pole kogemusi ja oskusi tunneli ehituseks.Vesteldes kaevandustegelastega,tuleksid nad sellega toime.Viimastel aastatel pole minul ja paljudel tuttavatel väina ületusega mingit probleemi olnud.Olgu siis suur veoauto või sõiduauto!Ja praktika näitab,et silla ehitus maksab mitte pakutud 5 miljardit krooni,vaid ikka korrutame selle kahega!Võimalik ,et silla ehitus jääb raha puudusel poolele.Põhjuseks võib olla ka majanduskriis(selle üheks põhjuseks võib osutuda ka meeletu sillaehitus)Aitab virisemisest!Aga elame rahulikult edasi,sest neid probleeme ei tekki,sest tegelikult jääb sajaprotsendiliselt ära.Suhtun ettevaatlikult nendesse poliitikutesse,kes jahuvad sillsteemat.Tegelge Maakonna arengu küsimustega!!!
oleks sellega kohe tegelema hakatud, sõidaksime juba mõne aasta pärast tasuta!
kui ta oma punase kraana jälle käima saab , siis on sillapostid kohe kiirelt paigas. Kui see tühilühendus , või lühipühendus , või mistand oligi, valmis saab , siis võib silla külge ka trolliliini moodi asja kinnitada ja Leedo praamid elektriajamile üle viia , et oleksid tõelised TUULELAEVAD —> kui ju voolukese võiks Virtsu tuulikutelt nõutada. Pange tähele , Hall ja viigerhülged hakkavad sillapostide najal valimatult sugu tegema(ettevaatust suplejatele- kui te just ei arva , et erinevus rikastab) —> neile peaks siis ka sinna pesakastid monteerima nagu kuldnokkadele. Niiviisi parv-trollide või trollpraamide meetodil peaks rahule jääma ka need , kes kõva tuulega ei julge silla peale minna , või poliitilistel põhjustel , töökoha kaotamise hirmust praaminduse parteisse tahavad jääda —-> aga palun oodake kenasti praami sabas edasi
ammu praamisabas.Mina sõidan Kuivastusse,ostan pileti ja sõidan praamile!Ei saa aru,miks mõni tahab ilma põhjuseta sabas seista?Sillale minnes tuleb ka pilet osta,et murdosa sillaehituskulusid tagasi saada.