Roim Kärlal: mees vägistas ja tappis eaka halvatud naise (31)

Roim Kärlal: mees vägistas ja tappis eaka halvatud naise

KURITEOPAIK: Siit majast rööviti ja hiljem tapeti 81-aastane väikest kasvu naine, kes ise endaga juba pikemat aega hakkama ei saanud. Foto: Egon Ligi

Juba teismelisena vanuri vägistamise eest karistust kandnud 30-aastane Kärla valla elanik Livio istub eeluurimisvangistuses, kahtlustatuna hooldekodu 81-aastase elaniku tapmises.

Kärla alevikus asuvast Sõmera hooldekodust paarsada meetrit eemal elavale Liviole oli eilse seisuga esitatud kahtlustus küll vaid tapmises, kuid eelmise neljapäeva öösel toime pandud kuriteo üksikasjad on Saarte Häälega vestelnud inimeste sõnul verdtarretavad.
Ei politsei, prokuratuur, hooldekodu töötajad ega AS-i Hoolekandeasutused juhtkond olnud nõus kirjeldama võika kuriteo asjaolusid. Näiteks ei saanud me teada seda, kuidas on võimalik, et purjus mees sai ilma vahelesegamiseta ronida aknast sisse hooldekodu ruumidesse ja seal inimröövi toime panna.

“Mul on kahju, aga seekord peame kommentaarist keelduma, kuna juhtunuga tegeleb politsei ja kommentaare jagab toimunu osas ainult prokuratuur,” ütles Hoolekandeteenuste infojuht Kadri Lehenurm Saarte Häälele, lisamata ka seda, mida ettevõte teha plaanib, et hoolealuste olukord tulevikus turvalisemaks muuta.
Kommentaare ei andnud ka piirkonnajuht Hillar Kraanvelt ega Sõmera hooldekodu juhataja Helle Kahm.

Läks pärast pidu naist tooma

Saarte Hääle allikate sõnul pidas Livio koos sõpradega neljapäeva õhtul pidu. Ühel ajal teatas peremees külalistele, et pidu on läbi ja tema “läheb nüüd naist tooma”.
Kinnitamata andmetel tabati ta majast, kus olid naissoost hoolealused, ning aeti minema. Kuna Livio oli hooldekodu töötajatele tuntud osava näppajana, ei osanud esialgu keegi midagi hullu kahtlustada. Livio ei jätnud oma jonni ja sisenes akna kaudu teise majja. Esimesel korrusel asuvasse väikesesse tuppa, kus oli vaid üks voodi, milles lamas liikumatu naine.

Esialgu arvatakse, et tuppa tunginud mees viskas vana naise aknast välja, sulges akna ja toimetas naise oma korterisse. Mis tol ööl täpselt juhtus, selle selgitab uurimine. Hoolealuste maja välisuks oli lukus. Valves olnud töötaja ei kuulnud tõenäoliselt midagi.
Õudu tekitab ka see, et novembris mõisteti Livio kohtus süüdi varguste eest, millest enamik on toime pandud Sõmeral. Külaelanike sõnul käis ta vargil öösiti ning akende kaudu, mida ei olnud võimalik seestpoolt sulgeda. Kas ta käis majas varem ainult vargil või koorub uurimise käigus välja veel rohkem õõvastavaid tegusid, ei oska esialgu peale Livio veel keegi öelda.

Kriminaal kogu elu

Teadaolevalt oli Livio esimest korda kohtu all vaid 18-aastasena. Avalikest kohtumaterjalidest nähtub küll, et noormees sattus siis õigusorganite vaatevälja tühipalja vargusega, kuid teadaolevalt oli tema hingel ka temast 50 aastat vanema naise vägistamine 1999. aasta mais.
Miks aga selle kuriteo eest mõistetud karistust pole mainitud hilisemates kohtuotsustes, millega Liviot on karistatud korduvalt näiteks varguste ja peksmise eest? Kohtunik Kristel Pedassaar ütles Saarte Häälele, et ei oska toona mõistetud karistuse suurust öelda, sest kuna karistusregister seda ei kajasta, on see karistatus ilmselt kustunud.

“Teisalt oli tookord tõenäoliselt tegemist kinnise kohtuistungiga, arvestades süüdistust,” lausus Pedassaar.
Oma senise viimase kriminaalkaristuse teenis Livio vargustega välja alles kuu aega tagasi, kui Kuressaare kohtumaja otsustas mehele grupis toime pandud varguste eest määrata aasta ja kümme kuud vangistust tingimisi. Et mitte vangi minna, pidanuks Livio kaks aastat hoiduma uue tahtliku kuriteo sooritamisest.

Vanglaeluga on mees varem siiski korduvalt kokku puutunud. Lisaks vägistamise eest kantud karistusele mõisteti noormees 2006. aasta detsembris ligi kolmeks aastaks vangi varguste eest.
Kümme kuud hiljem tuli tal juba vangina veel kord kohtu ees seista, sest politsei oli veel ühe kriminaalse loo uurimisega ühele poole saanud ja kohus mõistis mehele mõned kuud vangistust otsa.

Aasta hiljem üritas Livio vanglast minema pääseda elektroonilise valve alla, paraku ei läinud see tal korda, kuna tema elukoht ei vastanud valve tingimustele – korterist oli elekter välja lülitatud.

Evely Aavik, Andres Sepp


Anti Liiv: ei saa olla kindel, et see ei kordu

Psühhiaater Anti Liivi arvates on vägistaja psüühiliselt haige inimene.
Antud juhul on tema sõnul tegemist vägistamisega raskendatud asjaoludel, kuna kasutati ära kannatanu abitut seisundit. Liivi arvates vajab see juhtum kindlasti kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, tegemaks kindlaks, kas kahtlustatav on oma tegudes süüdiv.

Nii nagu on olemas pedofiilia ehk lastele suunatud seksuaalne kirg ja nekrofiilia ehk laipade peal sugutungi rahuldamine, on olemas ka gerontofiilia, mille puhul rünnatakse vanu naisi.
“Minu mäletamist mööda on Kuressaares olnud üks juhtum 20. sajandi teisel poolel, kui vägistaja viskas lõpuks kannatanu mansardkorruse aknast alla,” meenutas Liiv.

Anti Liiv tõdes, et tavaliselt on vägistamises kahtlustatav inimene kohtu hinnangul süüdiv. “Tal on küll natukene häireid, aga ta on tavaliselt ikka kohtu all, mitte vaimuhaiglas,” tähendas ta.
Küsimus on selles, kas juhtunut oleks võinud ära hoida. “Jah, seda oleks võinud ära hoida!” arvas Liiv. Probleem on aga selles, mida teha nende inimestega, kelle varasem käitumine on olnud piiripealne. “Siin oleks saanud üht-teist teha sellise teo ärahoidmiseks,” ütles Liiv.

Vägivald hooldekodu elanike vastu ei ole Anti Liivi sõnul paraku haruldane. Kuidas lugu edasi kulgeb, sõltub kohtupsühhiaatri otsusest. Tõenäoliselt tuleks ekspertiis Liivi sõnul teha Tallinna kiirabihaigla Seewaldi osakonnas, mitte ambulatoorselt, sest siin võib olla küsimus, et ehk on kahtlustatav ise vaimselt alaarenenud. “Tõenäoliselt on antud juhul tegemist elust mitte täielikult aru saava inimesega, kelle mõistus ei pidurda tema loomalikke instinkte,” märkis psühhiaater.

Lisaks on kahtlustatav juba sellises eas, kus iseloom on välja kujunenud. “Kas oleks midagi, mis võiks muuta ta teistsuguseks? Kui ta näiteks muutuks usklikuks, kas see mõjutaks teda? Psühhiaatril sellist rohtu olemas ei ole,” kinnitas Liiv. Selliseid inimesi lihtsalt on, alla 1 protsendi elanikkonnast, kuid nad on olemas. See tekitab aga alati küsimuse, mis siis, kui midagi sellist kordub. Üks selline juhus nüüd oli ja selle lahendab kohus.

“Psühhiaatriline komisjon võib teha oma ettepaneku, aga öelda, et seda kolmandat korda enam ei juhtu, ei saa mitte mingil juhul!” kinnitas psühhiaater Liiv.

Kertu Kalmus

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 298 korda, sh täna 1)