Kruiisiturism tõi sisse ligi 100 000 eurot (2)

Kruiisiturism tõi sisse ligi 100 000 eurot

SAAREMAAD AVASTAMA: Kokku oli Saaremaa Sadamas peatunud laevade pardal turiste 33 erinevast riigist. Foto: Raul Vinni

2011. aasta kruiisihooaeg oli Saaremaale erakordselt edukas – kruiisilaevad peatusid Saaremaa Sadamas 8 korral ja nende pardal oli kokku 5655 turisti.

See on läbi aegade parim tulemus, mis tõstab Saaremaa Läänemere väiksemate matkesihtkohtade hulgas arvestatavale positsioonile. Tallinna Sadama tehtud analüüs näitas, et kruiisilaevade ja -reisijate teenindamise eest maksid kruiisifirmad Saaremaa kohalikele ettevõtetele ja inimestele ligi 55 000 eurot.

Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledži tudengi Mariann Pitka Saaremaa Sadamas tehtud küsitluse tulemusena selgus, et kruiisireisijad kulutasid Saaremaal kuni 39 000 eurot. Arvestades, et lisaks Saaremaa Sadamale peatusid ristluslaevad kaks korda ka Roomassaares, võib öelda, et 2011. aastal oli otsene majanduslik tulu Saaremaad väisanud ristluslaevade teenindamisest umbes 100 000 eurot.

Hooaja jooksul külastas Saaremaa Sadamat kuue kruiisifirma seitse laeva. Kolmele firmale oli see esmakordne kogemus näidata oma turistidele ka teistsugust Eestit, teine pool firmadest on Saaremaad külastanud ka eelnevatel hooaegadel. Alates Saaremaa Sadama avamisest 2006. aastal on selles sadamas peatunud kokku 13 matkefirma 16 laeva.

Enamjaolt inglased

Põhiosa ehk 65% selle aasta kruiisireisijatest oli pärit Suur-britanniast, järgnesid Saksamaa 13%, Prantsusmaa 12% ja Soome 7 protsendiga. Esindatud olid pea kõik Euroopa Liidu riigid, aga ka USA, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa.
Kõige eksootilisematest riikidest võib välja tuua Namiibia, Lõuna-Aafrika, Singapuri.

Kokku oli Saaremaa Sadamas peatunud laevade pardal turiste 33 riigist. Ühtpidi on igal juhul põhjust rõõmustamiseks – üha rohkem kruiisifirmasid on enda jaoks avastanud või avastamas Saaremaad kui potentsiaalset reisisihtkohta Läänemeres.
Samas tõi lõppenud hooaeg välja ka mitmeid suuremaid ja väiksemaid kitsaskohti kruiisireisijate teenindamisel, mille lahendamiseks on vaja kõigi selles sektoris tegutsevate ettevõtete ühiseid jõupingutusi.

Ümarlaud – milleks?

Koostöö õnnestub paremini siis, kui osapooled saavad rääkida oma vaatenurgast, kuidas nemad mingit situatsiooni tajuvad. Saare maakonnas on erinevate osapoolte soov kruiisituristide võõrustamist jätkata ja panustada parema külastuselamuse jaoks.
Nii ongi Saaremaa Sadama haldaja Tallinna Sadama ja maakonna osapoolte vahel sõlmitud koostöökokkulepe, milles on kirja pandud eesmärgid, mida saavutada soovitakse, ja plaanid, mida on nende saavutamiseks vaja ellu viia.

23. novembril kutsusime kokku Saaremaa Sadama esindajad, reisikorraldajad, turismiarendajad ja olulise osapoolena ka giidid. Kuna turismi panustavad ka omavalitsused, siis olid loomulikult kohal ka nende esindajad. Üheskoos heideti pilk möödunud hooajale ja emotsiooniderikkas vestluses arutleti Saaremaa matketurismi arengute üle. 

Esialgu andsime sõna reisikorraldajatele, kes tegid kokkuvõtte oma marsruutide populaarsematest paikadest – ettearvatult oli meeldejäävaim külastuskoht Kuressaare linnus, aga üllatuslikult osutus väga populaarseks ka Mihkli talumuuseum.
Tundub, et sel aastal saatis reisikorraldajaid ka õnn, mis tõi üllatuslikke kokkusattumusi. Näiteks oli Mihkli talumuuseumisse minemas just üks kruiisituristidega buss, kui nende teele sattus kohalik pulmarong. Giid Leonid Siniavski reageeris seepeale kiiresti ja kutsus pruutpaari taluõuele pulmamänge mängima. Mõeldud-tehtud ja kliendid olid rahul ning muljeid kui palju.

Järgmise trumbi mängis Saaremaale kätte teist aastat toimuv sügislaat SaareMaaPäevad. Seal olid esinejad, kohviku- ja müügiletid ning briti pensionärid olid hämmeldunud, et keskväljakul jagatakse tasuta kõrvitsat. Nimelt oli seal käimas Nunnukonkursi võitja selgitamine.
Sellest tekkiski ümarlaual mõte vahetada sadamaga operatiivselt infot. Kui on teada mõne laeva saabumine, püüame omalt poolt kalendrisse vaadata, kas ehk õnnestub mõni siinne sündmus sellele päevale organiseerida.

Suveniirimüük

Suveniire eelistati enim osta ringreisil mõnes peatuspaigas ja eriliselt hästi läks suveniirimüük laadal. Eks turist soovib ka valikuvõimalust omada ja valib omale meelepärase siis, kui valik on suur. Müüja keele- ja suhtlemisoskus suurendab ostu tõenäosust veelgi just nagu erinevate juttude vestmine püüab tähelepanu, meelitab põnev lugu ka suveniiri puhul.

Kindlasti läheks paremini suveniirimüük ka Saaremaa sadamas (eriti lahkuvatele reisijatele) aga arvestama peab ka seal kõike eelpoolmainitut – kui müüja ei oska oma kaupa kiita ja seda ostjale atraktiivseks teha, siis eriti kiirustava kruiisireisija korral jääb kaup kiiresti katki.

Kruiisituristi hingeelu

Huvitava paradoksina toodi välja kruiisituristi seadus – nende soov on näha võimalikult palju objekte ringreisil ja sellest tulenevalt tekib ajanappus. Samas pole nad nõus ka ühestki objektist loobuma oma teel. Nii kujuneb nende reis suhteliselt tempokaks. Reisikorraldajate hinnangul on optimaalne busside arv Saaremaal 10-15 kruiisibussi korraga. Kui on rohkem, saab hakkama, aga sattutakse samadele objektidele kokku ja tekib ootamine.

Tagasiside

Ühe olulise teemaga oma ümarlaua ka lõpetasime ning selles arutasime giiditöö ja neile püstitatud eesmärkide üle. Järeldasime, et õppida on kõigil siin midagi ja edasisteks sammudeks panime kirja mõned pidepunktid. Kruiisituristide tagasisides oli toodud nii positiivseid kui negatiivseid külgi Saaremaa külastuse kohta. Üks on kindel – Saaremaa pole Peterburg või Tallinn. Saaremaa jääb alati konkureerima väiksemate sihtkohtadega. Need inimesed, kes oskasid väärtustada siinset vaikust, rahu ja looduslikkust, andsid Saaremaale oma tagasisides kõrge hinnangu. Loomulikult areng ei tohi kunagi seisma jääda ja nii tuleb ka siinset külastuskeskkonda tasapisi atraktiivsemaks muuta. Giididega püüavad reisikorraldajad edaspidi alustada koostööd juba varakumalt, et jõuaks tutvuda marsruudi ja samuti saabuva rahvuse kultuuritaustaga ning kruiisituristide ootustega laiemalt.

Ideena käidi välja ka kevadine sissejuhatav seminar korraldada, kus vaadata materjal üle ning teha ka koolitus giidi esinemisoskuste täiendamiseks. Abiks saab olema giiditöös Tõllu legendide kogumik, mille elektrooniliselt kättesaadavaks teeme www.visitsaaremaa.ee internetilehel. Ettepanek tehti ka noorte kaasamiseks giidindusse Saare maakonnas. Pealekasvav põlvkond pole küll väga agar giidiõppe vastu huvi üles näitama, kuid teatud objektidel õnnestuks siiski edukalt kasutada just noor-giide või animatööre, kes on lisaks saanud tegevusjuhendaja koolitust. Pealegi annab oma kodukoha tundmine ja selle tutvustamisoskus noortele eluks kaasa tugeva pagasi.

Vahel tõus, vahel langus

Kruiisiturism Saaremaal peab leppima külastuskordade kõikumisega, mis vahel on tõusmas ja siis jälle languses. See on kord juba väikese koha eripära ning garantiisid selles äris pole, aga paljuski on määrav klientidelt saadav positiivne tagasiside, mille põhjal otsustatakse korduvkülastused.
Igal juhul tänavad nii Tallinna Sadam kui ka MTÜ Saarte Turismiarenduskeskus kõiki Saaremaa turismiinimesi, giide, turismiobjektide omanikke ja esindajaid ning kohalike omavalitsuste inimesi, kes aitasid kruiisituristide Saaremaal viibimise meeldejäävaks muuta.

Merit-Rin Arro, Sirle Arro

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 53 korda, sh täna 1)