Kuressaare Ehitusel on sadamate ehitamise aasta (1)

Kuressaare Ehitusel on sadamate ehitamise aasta

SIHID ON SELGED: Kuressaare Ehituse juhil Tõnu Toompuul on sihid selged. Jaguks vaid kodusaarel tellijaid, ehitajad saavad hakkama. Foto: Egon Ligi

Päris sõnasõnalt ei saa pealkirjas öeldut võtta. Kuid suurel määral jääb sadamate ehitamine ja korrastamine tuleval aastal kahekümneaastaseks saava ehitusfirma tänavusi töid siiski iseloomustama.

Üksnes Salme vallas on Kuressaare Ehitus tänavu rajanud või rekonstrueerinud kolm sadamat. Kasutusloa sai Lõmala sadama kai. Lõmala sadamahoone-külalistemaja on aga viimastel aastatel olnud selle piirkonna üks magneteid, kus peetud kokkutulekuid, koosolekuid, on antud teatrietendusi, kontserte ja korraldatud ka jõulupidusid.

Kuressaare Ehituse juhi Tõnu Toompuu sõnul süvendasid nad Lõmala sadama akvatooriumi ja tegid valmis ühe ujuvkai ja ühe kärgkastidel kai. “Tahtsime kai teha nii nagu vanasti, et nooredki näeksid, kuidas muiste sadamaid ehitati. Kai täidab ka muuli otstarvet,” selgitas Toompuu.
Augustis avati Kuressaare Ehituse rajatud Salme jõesadam. Novembris võisid sadamaehitajad taas rõõmustada – taasavatud Läätsa sadamas riputati selle valmis ehitanud töömeestele kaela merelainetes siledaks uhutud mälestuskivid.

“Tegime ka sinna täitsa uue kai ja rajasime merre 140 meetri pikkuse muuli. See takistab liiva liikumist. Loodame, et sadamaomanikud ei pea faarvaatrit niipea süvendama,” lausus Toompuu.
Septembris andis Kuressaare Ehitus tellijale üle Valjala vallas asuva Kungla sadama. Kuigi ehitajale on kõik lapsed ühtemoodi armsad, poetas Tõnu Toompuu siiski lausekatke, et Kungla sadam tuli ehk kõige paremini välja.

Sadamate ehitamise ja rekonstrueerimisega hakkas Kuressaare Ehitus pihta kohe pärast firma loomist, 1992. aastal. “See oli sõna otseses mõttes tundmatus kohas, pea ees, vette hüppamine,” meenutas Tõnu Toompuu. Saare KEK oli siis peatöövõtja. Nüüdseks manalamees Peeter Palu oli Tallinna Sadama direktor, kes soosis Toompuu sõnul väikesadamate ehitamist ja uuendamist.

Terve hulk sadamaid

Roomassaare jahisadamgi on Kuressaare Ehituse rajatud. Samuti Triigi sadam ja Sõru sadam Hiiumaal. Kuressaare Ehituse töömehed on olnud ametis ka Kuivastu ja Virtsu sadama rekonstrueerimisel.
Peipsi ääres on Kallaste kaluritele ehitatud kaks sadamat. Praegu on seal lõpetamisel Varn-ja sadama rekonstrueerimine. Mustvee ja Kallaste vahele Pala vallas Ranna külas ehitatakse praegu Sassukvere sadamat.

Mida see Saaremaa firmale aga tähendab, kui ehitad kodust kaugel, teises Eesti otsas? “Viis ja pool tundi sõitu,” oli firmajuhil vastus varnast võtta. Nii
Varnjas kui ka Sassukveres on ettevõtte omanik ja tegevjuht Tõnu Toompuu ise ka projektijuht. “Põhiliselt on meil seal alltöövõtjad.
Sadamaehitusfirmasid on Eestis teisigi. Suuremad teevad suuremaid sadamaid. Meie oleme teinud kalasadamaid,” andis Toompuu ülevaate.

Muutunud tehnoloogia

Kahekümne aastaga on muutunud tehnoloogiadki. Betooni enam nii palju ei vajata, kui üheksakümnendate alguses. Nüüd kasutatakse L-elemente koos sulundseinaga.

Ennekõike rajab Kuressaare Ehitus sadamaid kohalike kalurite jaoks. Samas võivad need sadamad täita ka külalissadama funktsioone.
Nüüdisajal osalevad ehitusfirmad töö saamiseks riigihangetel. Järgmise aasta sadamaehituste kohta ei oska Toompuu midagi täpsemalt öelda, sõnades vaid, et PRIA toetuste uus voor avatakse järgmise aasta alguses. “Millised sadamad sellest raha saavad, praegu veel ei tea,” ütles Toompuu. “Ja kas meie suudame mõne hanke võita, ka ei tea.”

Toompuu sõnul on ehitusfirmad riigihangetega viidud osaliselt panga rolli. “Raha on väga pikalt kinni. EAS-i ja PRIA toetustel ehitatavatel objektidel on maksetähtajad 45–90 päeva. Oma rahakoti arvel tuleb vahepeal väga palju teha,” rääkis Tõnu Toompuu.
Pärast Tallinna polütehnilise instituudi lõpetamist ehituse erialal sai põlisest maapoisist Tõnu Toompuust Saare KEK-i linnajaoskonna töömees. Oma teadmisi ja oskusi ei saanud diplomeeritud spetsialist kodusaarel eriti rakendadagi, kuna peatselt tuli minna ohvitserina kaheks aastaks Nõukogude armeesse sundaega teenima.
Kroonust tagasi tulnud noormehele pakuti tööd KEK-i Kihelkonna jaoskonnas. Hiljem edutati Toompuu ehitusjaoskonna juhatajaks ja seejärel KEK-i peainseneriks.

Üheksateist aastat tagasi otsustas KEK-is karastuse saanud Toompuu oma ehitusfirma luua. Mõeldud-tehtud. 1992. aastal asutati ehitusettevõte, mis sai nimeks AS Kuressaare Ehitus. Nüüdseks on peagi kahekümneaastaseks saaval firmal pikaajalised kogemused insenertehniliste rajatiste, tööstus- ja tsiviilhoonete ehitamises ja projekteerimises.
Lisaks üldehitustöödele teatakse Kuressaare Ehitust ka kui ventilatsiooni hooldustööde ning elektri- ja automaatikatööde tegijat, rääkimata üldehitustööst. Ja mis Saaremaa firmale ainuomane, Kuressaare Ehitus on endale nime teinud vesiehitiste rajamisel.

Tänavu sügisel on Tõnu Toompuu üsna suure osa oma tööajast viibinud mandril. Kaugemal ehitamas käimine pole saarlastest ehitajaile võõras. Juba meie kauged esiisad käisid Riias ja Peterburis.
Tõnu Toompuu sõnul tegi Kuressaare Ehitus 1996. ja 1997. aastal valmis mitu objekti Lätis. Ka Moskvas on saarlased Toompuu firmast ehitamas käinud ja mujalgi.
“Kolm aastat on meil Tallinnas olnud tütarfirma OÜ Bau-Est. Praegu ehitab see firma küll Kuressaares Luksusjahile uut tootmishoonet,” teavitas Tõnu Toompuu.

Talvel tööd napib

Saaremaa piimatööstuses on Kuressaare Ehitusel lõpetamisel uue tsehhi käikuandmine. “Võitsime ka ühe lauda ehituskonkursi. Kui tellija pankadega kokkuleppele saab, siis läheb kevadel ehitamiseks lahti. Hiljaaegu andis Kuressaare Ehitus OÜ-le Saare Veisekasvatus üle Lätiniidi lihaveiselauda.”
Rääkides huvitavamatest või omapärasematest töödest, mainis Tõnu Toompuu Kuressaare rannahoone varikatuse tegemist. Katuslae tarvis valati koguni 750 kantmeetrit betooni.

Vaadates tulevikku, märkis kogenud ehitaja kahjutundega, et kodusaarel jääb ehitustegevust aasta-aastalt vähemaks.
“Uusehitus läheb mandrile, siia jäävad rohkem renoveerimised ja rekonstrueerimised. Elamuehitus on Saaremaal praktiliselt seiskunud. Kohalik ostujõud paneb kõik paika,” analüüsis Toompuu olukorda.
Samuti konstateeris ta kurba tõsiasja: “Eks igal aastal tuleb meil teatud raha korstnasse kirjutada. Merekivi kortermaja eest jäi meil Eesti kroonides 5,4 miljonit saamata.”

Toompuu sõnul saab firma edasi minna ainult kokkuhoiu arvel, viidates, et palgadki on neil 2006. aasta tasemel. “Palkasid saame tõsta vaid töö efektiivsuse arvelt,” ütles firmajuht.
Heameelt teeb Toompuule see, et Kuressaare ametikool valmistab ette oskustega ehitajaid, kes saavad hakkama iga tööga. Toompuu meelest on ehitaja elukutse populaarne.

“Vene ajal oli nii, et kui autojuhil mõne patu pärast load ära võeti, siis suunati ta ehitustööliseks. Praegu pakutakse oskustöölistele tööd nii Eestis kui ka raja taga,” võttis Tõnu Toompuu ehitustandril toimuva laias laastus kokku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 126 korda, sh täna 1)