TÄHISTUS: Selline peaks tulevikus välja nägema Salme muinaslaevade asukoht.
Foto: Erakogu
28. novembril kirjutasid arhitekt Mikk Mutso ja vallavanem Kalmer Poopuu alla lepingule, mille tulemusena valmivad kavandid Salme muinaslaevade asukoha tähistamiseks.
Vallavanem loodab, et kui kõik kooskõlastused korda saab ja ka raha leitakse, võib tähistuse esimene osa valmis saada juba järgmisel kevadel.
Arhitekt Mikk Mutso on tänaseks teinud esialgse kavandi (pildil), mis on muinsuskaitseametilt saanud ka esialgse kooskõlastuse. Kogu kompleks vajab aga veel juurde teadmisi, tekstide kokkuleppimist, kooskõlastusi ja muidugi rahastamist. Kavand järgib esimese leitud laeva mõõtmeid ja ehitust.
Lähteülesande ja esimese kavandi kohaselt pannakse laeva kaarte kohale pingid, mis järgivad laeva mõõte. Nii võib pingil istuja oma silmaga näha ja kehaga kogeda laeva suurust: pikkust, laiust ning parda ja täävide kõrgust.
Maapind saab kindla katte, mis asub sama kõrgel kui merepind täislastis laeva parda suhtes. Katte kuju näitab kätte arheoloogide kaevandi piirid. Kattesse paigaldatud valgusteid on sama palju kui oli laeva maetuid. Lisatud kavandil on esialgne lahendus ainult laeva asukoha tähistamiseks. Koolimajale veel lähemalt leitud laev ja sealsed leiud saavad kogulahenduses ka kindlasti märgitud.
Loading ...
väikses laevas vigastusteta maetud, olgu tormi käes kaldale uhutud puksiir või mitte, kahe laeva vahelt midagi ei leitud. Kas seal oli köis või ei, ei saagi teada.
Kuidas muidu saab tormis surma, kui paadis oled.
Kuhu neid maapeal tapetuid veeti?
Mõõgaga merel õlga ei saa lüüa.
maetud räägivad selget keelt, et maetud on kahes erinevas sündmuses hukkunud, mistõttu suure kohapeal peetud lahingu teooria ei klapi sugugi. Nooleotsade arvukus ei räägi muud kui need on üheskoos laeva plangutuses ja meeste keredes “salvestatud” olnud. Kui need oleks ümbruskonnas niisama vedelema jäänud, siis peaks arvama , et lahingu lõpus on kadunukesed hukatud mahalaskmise läbi kasutades laskmiseks vibusid :)
Kõik need jahikullid ja jahikoerad , mis on kaasa pandud , ei räägi ka muust , kui kohalikust matusest —- kes siis sõjaretkele minnes jahiriistu kaasa vedas , võõrale vaenulikule maale ??
Esemete (vaalaluust jne) päritolu , ei ole õieti mingi argument, sest kogu aeg on inimkond olnud huvitatud eksootilisest importkaubast, peenest välismaa värgist.
päris laeva kohe ehitama tammepuust . Et külastajatel ettekujutus tollasest meresõidust ehedam tuleks. Ja nirudel põhjendustel püsivat võõramaalaste teooriat ei tohiks niikaua kui kindlust pole , arvesse võtta.
Peets ja co on siianigi terve hulga algseid oletusi pidanud “üle parda” heitma. Meenutuseks — algne teooria , et polegi üldse matus . Nüüd ei taheta kuidagi seletada kuidas väiksema laeva vigastusteta koolnud samasse matusesse mahuvad ? Jne, jne….