Olavi Pesti: Milliseid monumente vajab Kuressaare? (10)

Olavi Pesti: Milliseid monumente vajab Kuressaare?

 

Ümmarguste juubelite puhul tavatsetakse ikka rohkem kui tavaliselt minevikule mõelda. Eks nii ole ka Kuressaare linna läheneva 450. sünnipäevaga. Selle eel on tavalisest rohkem räägitud sellestki, milliseid monumente meie linn vajaks ja millised isikud seda kõige enam vääriksid.

Tuletagem meelde, milliseid ettepanekuid on tehtud, kes on “listis”. (Muide, ma ise ei ole eriti kirglik monumentide fänn, eelistades neile üldjuhul korralike raamatute väljaandmist.) Aga ikkagi – keda on viimasel ajal pakutud (tähestiku järjekorras)?

Johannes Aavik (1880–1973). Sündis Saaremaal, elas alaliselt Kuressaares aastail 1888–1902 algkooli- ja gümnaasiumiõpilasena ning 1920–1926 Saaremaa ühisgümnaasiumi ladina ja eesti keele õpetajana. Üks rahvusvaheliselt tuntuimaid eesti keeleteadlasi, maailmas ainulaadse keeleuuendusprojekti algataja ja edendaja.

Monumendist etem tundub olevat tema elu ja tegevust tutvustava Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseumi eksistents.

Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (1778–1852). Elas sünnikohas, Lahetaguse mõisas 1789. aastani. Üks kuulsamaid Eestist pärit meresõitjaid-maadeavastajaid, viitseadmiral, peamisi pretendente Antarktise esma-avastaja tiitlile (tema juhitud ekspeditsioon toimus aastail 1819–21). Tema mälestuseks on püstitatud kaunis monument Kroonlinnas, mille sõjakuberneri ja sadamakomandandina ta 1839. aastast teenis ning kuhu ta on maetud.

Kahtlemata vääriks monumenti ka kodusaarel, kus seni on piirdutud mälestuskividega sünnikohas ja enne maadeavastaja sündi perekonnale kuulunud ja sellelt nime saanud Pilguse mõisas. Mitmed entusiastid eesotsas kapten Mart Saarsoga on pakkunud, et mehe tähtsust arvestades oleks tema monumentaalseks mälestamiseks sobivaim koht Kuressaare keskväljak. “Suurel maal” on tehtud ettepanekuid püstitada see Tallinna Islandi väljakule.

Balthasar von Campenhausen (1745–1800). Resideeris Kuressaares aastail 1783–97 Liivimaa viitsekuberneri ametis olles. Euroopalikest valgustusideedest mõjutatuna muutis otsustavalt linna ilmet ja pani aluse kohalikule kultuurielule, viis Saaremaal läbi edumeelse maareformi ja algatas esimesena Eestis looduskaitse elementidega metsakorralduse. Tema siin veedetud perioodi hakati hiljem nimetama “Campenhauseni ajaks”.

Kahtlemata vääriks isikumonumenti, seda enam, et arvuka osavõtuga konkursi korras saadi 2007. aastal selle väga õnnestunud kavand, autoriks Eesti kunstiakadeemia õppejõud Aili Vahtrapuu. Figuraalset, funktsionaalset (istumisvõimaluse pakkumine) ja sümboolset (kujutatu kui valguse tooja) külge ühendav kunstiteos kavatseti paigutada Arensburgi hotelli kõrval asuvale haljasalale.

Christian IV (1577–1648), 1588. aastast Taani kuningas. 1596. aastal Saaremaad – oma kaugeimat idapoolset valdust – külastades tutvus Kuressaare kindlustustöödega ja sõitis saarel ringi. Monumendi vääriliseks on teda peetud eelkõige sellepärast, et annetas linnale maad uue kiriku ehitamiseks praeguse kohale.

Eks häid (aga ka halbu) tegusid Kuressaare kasuks on teinud teisedki kõrged valitsejad, aga kas kõigile jõuab monumendi püstitada?

Louis Isidore Kahn (1901–1974). Sündis arvatavasti Kuressaares, lahkus siit koos ema Bertha, õe ja vennaga 1906. aastal USA-sse, kuhu isa Leopold oli emigreerunud juba varem. Oma mälestustes (avaldatud 1962) kirjutab, et oma 1928. aastal toimunud pikal Euroopa reisil veetis ta ligi kuu aega Saaremaal, elades oma vanaema juures, kuid arhiividokumendid näitavad, et tegelikult oli ta selle reisi käigus Eestis vaid ühepäevasel läbisõidul; midagi pole teada ka salapärasest Saaremaa-vanaemast. Kahn oli 20. sajandi silmapaistvaimaid ja mõjukaimaid arhitekte ning on kahtlemata maailmas kõige tuntum Saaremaaga seotud isik.

Minu arvates on kõige olulisem see, et kui Louis Kahn sündis tegelikult hoopis Pärnus ja 1928. aastal Saaremaal ei käinudki, rõhutas ta alati oma Saaremaa päritolu, tahtis kuulsa maailmamehenagi saarlane olla. Tema monument oleks kahtlemata üks Kuressaare turismimagneteid. Mark Soosaar tahtis mõne aasta eest selle kavandamiseks koguni rahvusvahelise arhitektuurivõistluse korraldada, mõtiskletud on ka Kahni projekteeritud kontsertlaeva äraostmise teemal…

Ants Piip (1884–1942). Elas, töötas ja õppis 1905. a sügisest kuni 1912. a kevadeni Kuressaares. Hilisem peaminister, riigivanem ja välisminister, diplomaat ja Tartu ülikooli professor, üks Eesti Vabariigi rajajaid. Kuressaares elades tegi väga palju Saaremaa avaliku elu ja eesti merekultuuri edendamiseks.

Ants Piibu kui kõige enam Saaremaaga seotud olnud silmapaistva Eesti riigitegelase mälestus väärib kindlasti Kuressaares väärikat jäädvustamist. Selle on oma südameasjaks võtnud Saaremaa merekultuuri selts, kes kavandas vastava mälestustahvli paigaldamist endise KES-i maja, praeguse linnateatri seinale. Kohalike kultuuriinimestega nõu pidades leiti, et see poleks siiski sobiv lahendus, ning otsustati otsida võimalusi Ants Piibu büsti valmistamiseks ja leida sellele sobiv asukoht.

Albert Uustulnd (1925–1997). Elas aastail 1940–43 ja 1948–97 Kuressaares. Tuntud avaliku elu tegelane, näidendi- ja laulumeister, kelle sulest on ilmunud 12 romaani. Saarlaste üks armastatumaid ja populaarsemaid kirjanikke.

Albert Uustulndi austajad on kavandanud tema figuraal-se monumendi püstitamist Kuressaare randa. Sel puhul võib aga tekkida prioriteetide küsimus: kas me niimoodi meie teistele suurtele merekirjanikele August Mälgule ja Aadu Hindile liiga ei tee? (Nende kuulsaima kolleegi Juhan Smuuli kaunis monument seisab selleks väga sobivas kohas – Koguva rannamäel.)

Ants Piibu mälestuse jäädvustamise ümber arutledes tekkis huvitav mõte – osaliselt taastada praeguse teatrimaja juures kunagi asunud parkaed. See võiks ühtlasi kujuneda skulptuuride aiaks, mille esimeseks ehteks võiks olla Ants Piibu büst.

Veel ühe “monumendi” püstitamine kerkib päevakorda umbes iga viie aasta tagant – raekojale haritorni ehitamine. Loodan südamest, et linnaisadel ja -emadel jätkub meelekindlust ja tarkust seda mitte ette võtta, sest algselt pole raekojal mingit torni olnud ja selle püstitamine rikuks kauni põhjamaade baroki stiilis ehitise suurepärased proportsioonid. Tornile kuluva rahaga võiks püstitada mõne Kuressaaret tõesti kaunistava monumendi, ja seda jääks veel ülegi…

Olavi Pesti
arvaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 82 korda, sh täna 1)