Kuressaares on probleeme jäätmete põletamisega (25)

Kuressaares on probleeme jäätmete põletamisega

PÕLETATI: Keskkonnainspektsiooni inspektor Aina Vaher ja juhtivinspektor Anneli Vahter näitasid Saarte Häälele ühte kohta, kus oli jäätmeid põletatud. Ametnike sõnul ei ole jäätmete koht lõkkes.
Foto: Egon Ligi

Novembris tegi keskkonnainspektsioon trahvi kahele Kuressaare ettevõttele, kes põletasid oma territooriumil tootmisjäätmeid. Üldiselt ongi inimestes juurdunud arvamus, et kõik, mis põleb, on kasulik lõkkesse visata.

Säärane tegevus on rangelt keelatud, ütleb intervjuus Saarte Häälele keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Anneli Vahter.

Mis juhtumitega oli Kuressaares tegu?
Viimasel ajal on olnud järjest paar juhtumit, kus firmad põletasid oma territooriumil lõkkes tootmistegevuse jäätmeid. Esimesel juhul põlesid lõkkes koos puuokstega euroalused ja plasttorud, samuti olid seal näha tooli jäänused. Teise juhtumi puhul põletati ehitus-lammutusjäätmeid, täpsemalt vanu aknaraame ja uksi.

Milliste seaduste vastu eksiti?
Ettevõtted eksisid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse nõuete vastu. Jäätmeseaduse järgi on lubatud lõkkes põletada ainult oksi ja immutamata puitu. Lõkkesse ei tohi visata ohtlikke jäätmeid ja tehismaterjale, sealhulgas lakkide ja värvidega töödeldud puitu.

Need piirangud on kehtestatud silmas pidades keskkonnaohutust ja loomulikult ka inimeste tervist. Nimelt langevad põlemisel tekkivad saasteained lõkke lähedale maha ja satuvad koos sademetega põhjavette. Sealt edasi juba inimorganismi. Sama ohtlik on ka mürgiste gaaside sissehingamine.

Euroaluste puhul oli tegemist pakendiga, mille kasutamist reguleerib pakendiseadus ja mille põletamine kindlasti lubatud pole.

Täpsustuseks siia juurde veel niipalju, et lõkke tegemist ja okste põletamist linna territooriumil reguleerib Kuressaare linna jäätmehoolduseeskiri. Selle järgi on okste ja lehtede põletamine lubatud ajavahemikus 1. oktoober kuni 1. mai. Seda tohib teha vaid jäätmete omaniku oma kinnistul ja juhul, kui pole kehtestatud tuletegemise keeldu. Ilm peab olema tuulevaikne ja tegevus ei tohi naabreid häirida.

Mida süüdlastel oma õigustuseks öelda on?
Asjaosalised mainitud ettevõtetest kinnitasid, et nad teatasid lõkke tegemisest päästeametile ja seega toimus kõik nõuetekohaselt. Üks asi on tuleohutus, kuid teine keskkonna suhtes lubatud tegevus. Arvatavasti ei hakanud ettevõtete esindajad päästeametile ka mainima, et nad põletavad jäätmeid.

Kas taolised juhtumid on üldiselt sagedased?
Ettevõtete kohta ei ole taolisi näiteid väga palju. Küll on aga jäätmete põletamise komme inimeste seas endiselt üsna levinud. Pahatihti leitakse, et lihtsaim viis kogunenud risust ja rämpsust lahti saamiseks on kõik vähegi põlev materjal lõkkesse visata.

Millised karistused järgnesid?
Inspektsioon tegi eelnimetatud kahe juhtumi puhul hoiatustrahvid isikutele, kes andsid korralduse lõket teha, aga seadus näeb ette üsnagi karmid karistused. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest on jäätmeseaduse paragrahvi 120-7 alusel ettenähtud karistus füüsilisele isikule kuni 200 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 20 000 eurot.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 383 korda, sh täna 1)