Ööriku ehitajad panevad mandrilgi veskid jahvatama (2)

Ööriku ehitajad panevad mandrilgi veskid jahvatama

FIRMAJUHT JA TÖÖMEES ÜHES ISIKUS: Ööriku Ehituse omanikul ja tegevjuhil, maakonna noorimal ettevõtjal Raul Kolgal pole vahet, kas taguda sepikojas rauda või ehitada kusagil tuulikut.
Foto: Aare Laine

“Meil on Lihula kandis praegu töö pooleli. Teeme seal tuulikut,” vastas Ööriku Ehituse tegevjuht Raul Kolk pärimisele tuulikumeistrite tööjärje kohta. Sel teisipäeval olid ehitusfirma kaks ainsamat töömeest, isa ja poeg Raimo ja Raul Kolk siiski ametis oma Sakla saekaatris-puidutöökojas.

Kunagise Valjala ühismajandi Sakla loomakasvatushoonete kompleksis on endisest noorloomalaudast saanud puidutöötlemiskeskus – OÜ Ööriku Ehitus saekaater ja puidutöökoda.

Osaühingu 19-aastane tegevjuht Raul Kolk on teadupärast maakonna noorim ettevõtja, kelle tegemistest Saarte Hääle lugejad 19. novembri lehes rubriigis “Kõige-kõige” juba põgusa ülevaate saanud.

Ehitusettevõtte omanikuks sai nooruke puutöömees alles sel aastal. Mõni kuu tagasi otsustas senine omanik Kaimo Kolk firma oma vennapoja nimele vormistada. Raulile ei tähendanud see tundmatus kohas vette hüppamist. Kuressaare ametikoolis ehitusviimistlust õppinud ja isa kõrval kogemusi omandanud noormees võttis pakkumise vastu.

Nii taidluse (noortebändi liige) kui ka spordiga mõõdukalt tegelevale ettevõtjale on tähtis seegi, et saab ise tööaega planeerida. Kui vaja ansambliga kuhugi sõita, võib end põhitööst juba neljapäeval vabaks võtta.

Samas võivad isa ja poeg kas oma Sakla töökojas või ehitustel mütata varahommikust hilisõhtuni. Eriti pikaks venivad tööpäevad kodust kaugemal. Mandril ehitades pole ju mõtet päikeselisel suvepäeval kaheksatunnise tööajaga piirduda.

Esimene tuulik ehitati Kärmi mäele

Kümme aastat tagasi oli Raul Kolk 9-aastane koolipoiss. Tookord käis ta sageli kaasas isa ja onuga, kes panid peremehe tellimusel Kärmil püsti esimest pukktuulikut. Koduvalda ehitatud pukktuulik oli meestele nagu poolenisti eksamitööks. Kuigi puutööga sina peal olnud põlistel maameestel tuulikute ehitamise praktiline kogemus puudus, valmistasid nad end teoreetiliselt hästi ette.

Hüva nõuga oli abiks Kärmi mäele tuuleveski ehitamiseks idee andnud ajaloolane Bruno Pao. Nüüdseks on talumajadest natuke eemal asuv Kärmi tuuling (nagu ütleb Bruno Pao – toim) maalilist saaremaist maastikku ilmestanud enam kui kümme aastat. Tollal tunnistati Kärmi tuulik Saaremaa omavalitsuste liidu tuulikukonkursi võitjaks. (Kahjuks oli väärt ehitusalane võistlus määratud 2010. aastal hääbuma.)

Kärmi tuuliku tiibade haare ulatub oma meistrite kaudu piltlikult öeldes kõikjale Saaremaal ning üle Väikese ja Suure väina Muhu- ja mandrimaalegi.

Loe edasi tänasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 119 korda, sh täna 1)