Bruno Pao: Tormistel aegadel ei tasuks silla ehitamiseks mõeldud raha tuulde loopida (7)

Jutt sillast mandrilt Saaremaale on ebatäpne. Täpsemalt võime me rääkida sillast mandri ja Muhu vahel. Muhu ja Saaremaa vaheline sild sai valmis juba 1896. aastal – sada viisteist aastat tagasi.

Saared kui valged laigud

Unistuslikust Suure väina sillast on räägitud juba tosin aastat ja sellega seoses on tehtud kümnete miljonite kroonide eest ehituslikke uuringuid ja keskkonnamõjude hindamisi. Tänasel päeval paistab, et see on tuulde loobitud raha, sest lõplike uuringute kinnitamise päeval pole ilmselt raha, mille eest silda või tunnelit ehitada.

Rahakriisis pangad Euroopas jäävad majanduse jahtudes ahtraks. Jahtunud majandus ajab aga inimeste närvid kuumaks. See viimane on ajakohane teema, millele tasub mõelda.

Mäletan ühte värvilist Ida-Euroopa kaarti, mis oli koostatud Brüsselis 1992. aastal. Sellele juhtisid minu tähelepanu Soome sõbrad. Sellel kaardil olid meie Lääne-Eesti saared kujutatud valgete laikudena. Ei ühtegi majanduslikku värvi. Tingmärkide loendis oli valge värvi kohta kirjutatud: recreation area – puhkuse- ehk kosutuseala. Need valged laigud kummitavad mind tänaseni.

Nüüd, kui maakera kliima soojenemise probleemid on selgemalt välja joonistatud, näeme ja tunneme Lõuna-Euroopas, eriti Vahemere piirkonnas suuremat suvekuumust koos sealsete inimeste närvide ülekuumenemisega. Põudade sagenemise tõttu varitseb ka toidupuudus ja kallinemine. Tavaliselt vahelduvad põuad veel üleujutustega.

Sahara kuumad tuuled sunnivad inimesi otsima rohelisi ja rahulikke oaase põhja poolt. Võimalik, et ka ligi 20 aastat tagasi trükitud kaar-di järgi.

Suur oleks aga nende üllatus, kui nad leiaksid vaikselt, kosutust pakkuvalt saarelt silla, mis seob saart lärmakate suurlinnadega. Pealegi ei anta silla abil mandriga ühendatud saarele Euroopa Liidu saarte toetust, mis on juhtunud Ölandiga Rootsis.

Oaas tsivilisatsiooni kõrbes

Olin alguses autoomanike leeris ootamas mandri ja Muhu vahele silla ehitamist, sest nägin vaimusilmas, et sild toob elu ehitatavasse Saaremaa süvasadamasse, kus oleks ka kaubalaevade kai. Mittekülmuval sadamal on suured eelised näiteks Ust-Luuga sadama ees. Säärane väärtuslik sadam on ka julgeoleku seisukohalt oluline. Looduskaitseametnikud ühinesid aga Tagaranna külas puhkavate inimestega ja määrasid Küdema lahte rekreatsiooniakvatooriumi nii lindudele kui ka inimestele.

Kui salajastest unistustest aga veel midagi lisada, siis hülgas uus sadam võimaluse näha gaasihoidlaid ja saarte gaasielektrijaama, mis oleks säilitanud meie metsad ja õhupuhtuse. Rääkimata sadadest töökohtadest.

Praegu kasvab veendumus, et silda vähemalt minu eluajal ei tule. Ja roheline muru võib looduse vaikuses kulmu peale kasvada. Närvivapustuse üle elanud eurooplased kosutavad peagi siinsel puhkealal oma ihu ja hinge. Nad mõtlevad ehk ka sellele, kui hea on see, et tsivilisatsiooni kõrbetes on oaase, kuhu viib januneja mõtteliselt kitsas jalgrada.

Laev kuulub saare juurde loomulikumalt kui sild, mis talvel on libe ja tuuline ning suvel otsekui rünnakupurre, millele inimõigused ei luba korda loovat sokku vastu panna.

KOMMENTAAR
“Saaremaa püsiühendus ei kuulu enam riiklike prioriteetide hulka. See pole enam põletav teema ja seda suuresti oluliselt paranenud praamiliikluse tõttu, selgub arengukavast “Eesti 2030+”.” Nii kirjutas eilne Meie Maa. Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi ütleb aga, et see väide on vale.



“Mind üllatas eile ajakirjanduses avaldatud väide, nagu oleks sillateema riigi arengukava tasandilt maha võetud.

Seda ei ole kohe kindlasti keegi teinud, sest arengukava “Eesti 2030 +” on alles väga mustandi tasandil ning kui keegi ei ole sellest dokumendist veel sõna “püsiühendus” leidnud, võib teda lohutada, et kindlasti see teema sinna dokumenti ka sisse tuleb – tegemist on hetkel väga toore dokumendiga, mille arutelu seisab veel ees.

Peab ütlema, et praeguseks ei ole keegi isegi arutanud võimalikku püsiühenduse teema arutelust maha võtmist. Reformierakond on püsiühenduse poolt kogu aeg olnud ja on seda ka praegu.

Püsiühenduse teema seisab ka praeguses koalitsioonileppes ning oleks üllatav, kui seda seal ühel hetkel sees ei oleks.

See, et parvlaevaliikluse kvaliteedis on viimasel ajal olnud märgatav tõus, ei tähenda seda, et tulevikuarengutes mandri- ja Muhu-vahelist püsiühendust ei oleks.”

Jaanus Tamkivi
riigikogu liige

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 60 korda, sh täna 1)