Põllumehed erimärgistatud kütusest esialgu ei pääse

Ehkki riigikogu poolt suvel vastu võetud seadus andis eelkõige just lumekoristusega tegelevatele põllumeestele lootust, et soodusmääraga kütus asendatakse mõne teistsuguse toetusskeemiga, jätkub kütuse värvimine ilmselt veel mõnda aega.

Juunis vastu võetud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus näeb muu hulgas ette vedelkütuse erimärgistamisest loobumist ning selle asemel toetusskeemide või otsetoetuste kasutuselevõttu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning põllumajandusministeerium pidid toetusskeemid välja töötama 2011. aasta jooksul.

Esialgu ei muutu midagi

“Praegu on põllumeeste jaoks seis erimärgistatud kütusega selline, et selle aasta vahetusega ei muutu midagi, ja hetkel tundub, et ka nähtavas tulevikus jääb nii, nagu on,” ütles oktoobri keskel toimunud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kelle sõnul puudub uuele süsteemile üleminekuks nii tehniline kui ka õiguslik valmisolek.

Üheks toetusskeemi kasutuselevõtu takistuseks on Euroopa Komisjoni riigiabi spetsialistide seisukoht, mille kohaselt komisjon ei poolda riigiabi skeemides sektorisiseselt erinevaid maksumäärasid. Seevastu põllumajandusministeerium ja ilmselt ka üsna paljud põllumehed ei pea õigeks, et erimärgistatud kütuse kompensatsiooni suurus on ühesugune, sõltumata sellest, kas tegemist on katmikalaga, köögiviljaga või lihtsalt niitmisega.

Isegi juhul kui kõik põllumajandustootjad suudavad omavahel uue süsteemi kasutuselevõtus kokku leppida, võtab kiipkaardisüsteemi juurutamine Seederi sõnul päris palju aega.

See ei tähenda mitte ainult maksuameti valmisolekut, vaid selleks peavad valmis olema kõik, ka bensiinimüüjad ja tanklad. “Seda peaks siis sektoriga uuesti arutama ning kui ollakse uue lähenemisega nõus, et kõigil oleks ühtemoodi, sõltumata sellest, millega tegeletakse, siis oleme valmis uuesti tehniliste asjade juurde tulema,” rääkis Helir-Valdor Seeder. “Organisatsioonid peaksid nüüd enda sees selle olukorra teadvustama,” lisas ta.

Laadjala talunik Arli Saun arvas, et praegune süsteem on põllumeestele eriti talitöödel väga tülikas ja vajaks muutmist.

Värvimise võiks lõpetada

Üks endine lumelükkaja Lääne-Saaremaalt ütles Saarte Häälele, et kütuse värvimise võiks ära lõpetada küll, kuid samas on põllumeestest inetu ka asjata halada. Pole mõtet osaleda lumelükkamise konkursil, kui konkursi tingimused ei meeldi, leidis endine lumelükkaja, kelle sõnul teavad hankekonkursist osavõtjad väga hästi, millistel tingimustel lumelükkamine toimub.

“Paljud sõlmivad viieaastase tähtajaga hankelepingu ja hakkavad siis kurtma kütuse kallinemise üle, aga see risk on ju igale konkursist osavõtjale teada. Tegelikult teevad lumelükkajad oma pakkumised sellise hinnaga, mis arvestab valge kütuse kasutamist,” rääkis ta.

Maksu- ja tolliameti andmetel ostis 2009. aastal PRIA kliendibaasi 18 155 isikust erimärgistatud diislikütust 6649 ehk 36,6 protsenti, kelle kasutuses on 83 protsenti toetusalusest pinnast. Kütusekulu varieeruvus on väga suur, alates 0,05 l/ha kuni 8400 l/ha. Keskmine kütusekulu on nendel isikutel, kes taotlesid ühtset pindalatoetust ja ostsid ka erimärgistatud kütust, 83 l/ha.

Põllumajandusministeerium leiab, et maksu- ja tolliameti ühe aasta andmete põhjal ei saa siiski teha usaldusväärseid järeldusi põllumajanduses kasutatud diislikütuse koguste kohta. Probleem võib olla selles, et maksu- ja tolliameti elektrooniline andmebaas on erimärgistatud diislikütust ostnud isikute ja nende ostukoguste osas puudulik.

Põllumajandustootjad, kelle keskmine kütusekulu jääb alla 20 l/ha, kasutavad kas teenustöid, ostavad erimärgistamata diislit või saavad kütuse mustalt turult.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 24 korda, sh täna 1)