Vanaema – miniseelikus ja teatriusku

Vanaema – miniseelikus ja teatriusku

ELA, ÄRA VINGU!: Ellen on seda meelt, et kui sul on käed-jalad terved, silmad-kõrvad funksivad, siis ära virise. On neid, kel elus on läinud palju kehvemini.
Foto: Erakogu

Kes Ellen Teemust (63) teab ja tunneb, see väidab, et ta on üks sirge selja ja ausa ütlemisega naisterahvas. Teeb palju ja jõuab palju. On küll vanaema, aga kannab ülimalt hästi välja ka miniseeliku. Viimastel aastatel on Teemus endast rääkima ja kirjutama pannud kui lavastajast. Peale selle on Teemus üks n-ö kolmest vaalast, kelle õlule toetub praegu pisut varjusurmas olev Saaremaa rahvateater.

“Ei, ega me ju kuhugi kadunud ole,” vaidleb Ellen Teemus vastu. “Meil on nimi, silt ja üks väike tuba, kust me kolmekesi – Lea Kuldsepp, Liivi Väli ja mina – üritame rahvateatrit ikka veel juhtida. Ees on taas teatrifestival “Meretagune asi” ja jaanuaris tähistab rahvateater oma 49. sünnipäeva.”

Vanaemade laps

Ellen on sündinud Orissaares Põri-Sepal, pisikeses heinamaavahi majakeses, mille kunagine Tumala mõisnik tema vanavanaisale elamiseks andis. Seal veetis väike tüdruk suure osa oma lapsepõlvest. Nüüd üritavad Elleni lapsed seda saja-aastast ja pisut lääpa vajunud majakest jõudumööda korda teha.

Elleni jaoks on sel majal eriline tähendus. “See annab energiat, võtab ära igasuguse paha tuju. Paneb ka tegutsema, sest kui linnakorteris saad nädal aega läbi nii, et toast ei välju, siis maal pead kaevust vett tooma, kuurist puid tassima. Sa pead ennast liigutama.”

Elleni ema ja isa läksid paari väga noorelt. Elu oli keeruline, pillutas neid Orissaarest Kuressaarde, siis edasi Harjumaale ja Tallinna ning lõpuks jälle Kuressaarde tagasi. Ellen, pere vanim tütar oli kange loomuga tüdruk, kes aeg-ajalt saadetud Saaremaale vanaemade kantseldada. Nii pendeldas plika kahe vanaema vahet, olles kord Orissaares, kord Kuressaares.

“Olin väga isepäine laps. Küllap oli mulle nii ette nähtud, et pean oma asju ise ajama, ise omad vitsad kätte saama,” mõtiskleb Ellen, kes sai oma vanamemmedega paremini läbi kui isa-emaga. Vahel lõi muidugi ka vimm sisse: “Mis tema, vana inimene, noorte asjust teab! Mis asja ta õpetab, kui ma ise olen ju kõige targem!”

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)