Aare päris jonni isalt, leebuse emalt

Aare päris jonni isalt, leebuse emalt

LINNUSE KAPIITLISAALIS: vastne aasta isa Aare Martinson kuulab koos abikaasa Mareti ja tütarde Hanna, Karini ja Mariiga tänukõnesid.
Foto: Egon Ligi

Isaks olemist õppida ju ei saa. “Oma töös kohtan küll selliseid lugusid, kus laps on probleemne, aga tegelikult on asi hoopis kodus ja vanemates,” ütleb aasta isaks valitud Aare Martinson. Aare võrratud tütred, kes olid samuti oma isale tiitli ja tunnustuse taotlejate seas, ütlevad, et ta on nende kõigi aastate isa. Ja muudmoodi see ju olla ei saakski.

Aare on oma vanemate ainus ja kauaoodatud laps. Isa oli kuldsete kätega tisler, kes tegi mööblit, ehitas maju, remontis, mida vaja.

“Abikaasa ütleb vahel, et isalt olen ma saanud jonnakuse – kui midagi tahan, teen lõpuni,” ütleb Aare. Isa olnud mees, kes oma arvamuse vajadusel selge häälega ka välja ütles. Ema oli armastav ja hästi-hästi leebe inimene. Emalt päritu paneb teda vahel inimesi liigselt usaldama, peaks vahest rangem olema, hindab ta ise.

Lööne külas Valjala vallas, kust Aare pärit on, käisid vanemad tööl kolhoosis. Kodus olid loomad, nagu maaperes ikka. Loodushuvi tekkis koos paar aastat vanema naabripoisiga metsi ja põlluvahesid mööda käies. “Vene kroonusse ei tahtnud ma kohe mitte kuidagi minna,” selgitab Aare Tartu ülikooli bioloogiateaduskonda astumist.

Loodushuvi kõrval paelus enam kunst, kuid kunstiinstituuti sissesaamist pelgas joonistamist-maalimist vaid omal käel harjutanud poiss kahtlaseks. Bioloogiaõpingute kõrvalt käis ta Tartu kunstimuuseumi juures kujutava kunsti kaugõppekursustel. “Kaks korda astusin kursustele, aga päris lõpuni ei jõudnud ikka,” lisab Aare ja ütleb, et kunsti ABC sai siiski selgeks. Viimased 5–6 aastat on ta juhtinud Kuressaare kunstiklubi tegemisi.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 141 korda, sh täna 1)