Elusid päästavad inimesed, mitte masinad, kuid hoolitsust vajavad mõlemad

Noor demokraatia ja põhjamaiselt jahe rahvas on põhjuseks, miks eestlased taluvad pidevaid eelarve- ja palgakärpeid koduvaikuses, mitte tänaval oma õiguste eest seistes nagu kuumaverelised lõunaeurooplased. Nii õpetajad, politseinikud, piirivalvurid, meditsiinitöötajad kui ka päästjad on õigusega välja teeninud täna makstavast palgast mitu korda kõrgema tasu. On ju nemad jätkusuutliku ühiskonna ja tugeva riigi olulised tugisambad.

Kas komandode sulgemine on paratamatus?

Meie ülim leplikkus ja hämmastav kohanemisvõime annavad valitsejatele julguse rahvalt viimast võtta. Vabariigi valitsus on teatanud, et järgneva nelja aasta jooksul ei ole riigiteenistujatel palgatõusu oodata. See ja majanduskriisi eelse eelarvega võrreldes 20-protsendiline palga vähendamine on viinud päästeameti punkti, kust edasi saab minna, valides vaid halva ja väga halva vahel.

Kui varem on avalikkuse ette jõudnud info, et päästeamet plaanib 28 komando sulgemist, siis tänaseks on päästeametil juba valmimas analüüs, mille alusel otsustatakse, millised komandod liidetakse ja millised jäävad alles. Mõistan päästejuhtide otsust, neil ei ole lihtsalt muid võimalusi tagada töötavate päästjate turvalisus, kui osa komandosid sulgeda. Selle arvelt on neil võimalus suurendada komandode töötajate arvu ja seeläbi tagada päästjate kõrgem turvalisus – näiteks suitsusukeldumisel.

Kriitiline on olukord kärpetingimustes praktiliselt hoolduseta jäetud päästetehnika osas. Oleme seisus, kus 76-st kasutuses olevast autost vajab 70 kas väljavahetamist või tõsist remonti. Uuendamata on isikukaitsevarustus, hapnikumaske on tänu kohusetundlikele päästjatele korraliselt hooldatud, kuid tehase garantiisid neil enam ei ole. Ülim kokkuhoid on siiani päästnud palgakärbetest. Nüüdseks on aga jõutud olukorda, kus päästjatel ei jää enam muud üle, kui alustada päästekomandode sulgemist.

“Valitsusliidu sisejulgeoleku- ja turvalisuspoliitika eesmärk on inimelude, inimeste tervise ja vara edukas kaitsmine ning Eesti põhiseadusliku korra, sisemise rahu ja stabiilsuse kindlustamine,” seisab vabariigi valitsuse tegevusprogrammis. Paraku on seatud eesmärgid jäänud vaid sisuta sõnadeks paberil. Kuigi valitsus kiidab end peaaegu tasakaalus eelarve eest, ei ole see siiski pikas perspektiivis jätkusuutliku riigi aluseks.

Päästeameti eelarvest moodustavad personalikulud ligi 80%. Kui tehnika arenedes on masinad paljudes valdkondades inimese asendanud, siis päästetöödel saavad masinad olla vaid abiks, mitte aga põhiülesande täitjad.

Personalikulud võtavad lõviosa eelarvest

Esikohale jäävad päästjad, kes on läbinud vastava koolituse ning on varustatud kaasaegse tehnika ja turvavarustusega. Seega pole midagi parata – personalikulud on ja jäävad lõviosaks päästeameti eelarvest.

Majanduslangusest alguse saanud ja lõputuna näiv valdkonna alarahastatus viib meid seisu, kus mõne aasta pärast ei ole ka parima tahtmise juures päästeteenistujaid võtta, sest viimasedki on lahkunud inimesi rohkem väärtustavatesse riikidesse või tasuvamatesse ametitesse.

Päästeamet on ennast siiani lohutanud mõttega, et komandode sulgemisega tõuseb alles jäävates komandodes elupäästevõimekus. Kui täna on elupäästevõimekus tagatud ligikaudu 60 komandos 82-st, siis ümberkorraldustega peaks vähemalt neljaliikmelised päästemeeskonnad olema kõigis komandodes.

Tagasilöök sündmuskohale jõudmise kiiruses

Tegelikkuses on see vaid pool võitu, sest kaheteistkümne komando sulgemisel tuleb tagasiminek sündmuskohale jõudmise kiiruses. Halvimal juhul võib sündmuskohale jõudmise aeg kahekordistuda. Pole uudis, et kiirus, professionaal-sed ja motiveeritud päästjad ning kaasaegne tehnika on päästevaldkonna turvalisuse garantiid.

Päästekomandode sulgemine on väga konkreetne samm tagasi kogu ühiskonna arengus. See vähendab oluliselt võimalust hädaolukorras abi saada. Riigieelarve on riigikogus menetlemisel ja päästeameti eelarve suurendamine veel võimalik. Oleks ainult vastutustunnet ja tervet mõistust!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 22 korda, sh täna 1)