Salme laevad: võõraste taplejate hauatähised (1)

Salme laevad: võõraste taplejate hauatähised

SALADUS: Praegu saab paberile visandada vaid arvamuse Salme laeva võimalikust väljanägemisest.
Foto: Egon Ligi

“Tegemist võis olla kahe võõra seltskonnaga, kes omavahel Salme väinas sõja maha pidasid.”

Sellise mõtte ütles allveearheoloog ja meremuuseumi teadur Vello Mäss välja Vikerraadio “Keskööprogrammi” saates “Saladuslik Salme II”.

Mäss arvab, et kaks laeva olid erinevate saagitsejate laevad, kes omavahel kokku said ja Salmel sõja maha pidasid, sest Salme väin oli meresõitjate jaoks soodne puhkepaik.

Vello Mäss nimetas Salme laevaleide viikingilaeva-tüüpi muinaslaevadeks. Kui 2008. aasta laevaleid oli pigem paat, siis Salme laev nr 2 võis Vello Mässi arvates siiski olla purjelaev (“Kuigi seda täielikult tõestada ei saa, sest purjeleidu ju polnud!”), mida kasutati hiljem matuselaevana.

Vello Mäss pakkus, et kootud puri võeti pärast matust kaasa, sest riie oli kallis ja selle kudumine vaevanõudev töö. Samamoodi toimiti ka aerudega, mis võeti kaasa kui meresõidul olulised vahendid. Mäss märkis, et 2008. aastal välja kaevatud laevast olid säilinud ainult neediread pinnases, mis jäljendasid laeva kuju.

Neediridade järgi olid näha kumerused ja neediridade ristlõige näitas, et laeva põhjaprofiil oli kitsas. “Sellest järeldub, et see laev ei olnud sobilik sõitma purjede all,” lisas Vello Mäss. Ta selgitas, et kui viikingilaeva tüüp kujunes välja enne viikingiaja algust, siis need laevad olid eelviikingiaegsed, ja tema nimetaks neid viikingilaeva-tüüpi muinaslaevadeks.

“Viikingilaevad on sihvakad, saledad kõrge vööriga, mastiga, purjega ja ka Salme laevad nägid sellised välja. Ja kui viikingiaeg oli lõppenud, siis need laevad ei kadunud käibelt. Laevad kestsid edasi,” arvas Mäss.

Kuni tänapäevani on Läänemere ja Skandinaavia aladelt leitud purjelaev dateeritud 9. sajandisse. Kui nüüd õnnestuks selgitada, et üks nendest või siis mõlemad laevad olid purjelaevad, muudaks see ajalookäsitluses ja maailma merenduse ajaloos väga palju.

“Ma ei usu, et Salme laev nr 1 tuli Skandinaaviast. Ta oli liiga madal ja liiga kitsas, ebapüsiv. Aga see ei olnud ka kohalike meeste laev. Mina arvan, et ta tuli Kuramaa rannikult,” rääkis Vello Mäss. “See oli nn saagitsejate laev. Sellele viitab leiumaterjal.”

Teise laeva profiilid viitasid mahukusele ja püstivusele. See laev sobis kandma masti ja purje. Parraste kuju, parraste kumerus, kiilu asend ja kiilu kõrgus viitasid selle laeva väga headele meresõiduomadustele.

“See oli tõeline sõjalaev, mis ilmselt sõitis purjede all. Ta ei olnud küll ookeanilaev, millistega viikingid sõitsid tulevikus üle Atlandi Põhja-Ameerikasse välja, vaid sõjalaev kasutamiseks Läänemerel,” selgitas Mäss.

Sellele viitab laeva kiilu kõrgus, mis oli sobiv purjelaeva navigeerimiseks erinevate tuulte puhul. Salme laev nr 2 oli 17,5 meetrit pikk ja tal oli 12 kaart.

Piret-Päiv Rist
Eesti Rahvusringhääling

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 113 korda, sh täna 1)