Reformi tegid raskemaks lapimaad (2)

Reformi tegid raskemaks lapimaad

 

“Maa on väärtus, seda peaks hoidma ja mõistlikult majandama. Meie ajalugu ei ole aga soodustanud pikaajaliste põllumeeste suguvõsade ja väärikate talude kujunemist,” ütleb maareformi spetsialist MERIKE TOOSE.

1. novembril saab 20 aastat maareformi seaduse kehtima hakkamisest Eestis. Maareformiga pandi alus eraomandi (taas)tekkele. Praeguseks on pea kõik tagastamisele ja erastamisele kuulnud maad saanud omaniku, reformimata on veel alla 10% maast, Saaremaal küll veidi rohkem.

Saarte Hääle küsimustele, kuidas maareform Saaremaal on kulgenud, vastab Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja maatoimingute alal Merike Toose.

Kuidas hindate maareformi käiku Saare maakonnas?
Olen maareformiga tegelenud päris selle algusest saadik. Raske on nii lähedalt hinnangut anda, aga arvan, et oleme teinud küllaltki head tööd. Kohtuvaidlusi on vähe, tegemata tööd samuti. Alati on olnud probleeme, aga suures plaanis on reform sujunud.

Mitmes vallas, nagu näiteks Lümandas, Kihelkonnal, Laimjalas, Pöidel, aga ka mujal olid väga suured alad veel päris lapimaadena, kus maareform 1940. a päris pooleli jäi. Nüüd oleme ka seal jõudnud piirid paika saada.

Meie väga väikesed katastriüksused on andnud meile väga palju tööd. Katastriüksuste arvult oleme kohe suurlinnade järel. Häbenema ei pea me oma tulemusi küll sugugi.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 134 korda, sh täna 1)