40 aastat ambulatoorset psühhiaatriaravi Kuressaares

40 aastat ambulatoorset psühhiaatriaravi Kuressaares

SAARLASTELE VAJALIK: Neli aastakümmet tagasi avati selles Lasteaia 12 asuvas majas psühhiaatrilise ravi ambulatoorne kabinet. Uuringute andmetel oli sellise kabineti avamine hädavajalik: 1970. aastatel oli alkoholisõltlane pea iga 50. Saaremaa elanik, aasta jooksul pandi toime 3–8 enesetappu ja 1,2% saarlastest oli vaimselt alaarenenud.
Foto: Saaremaa Muuseum

Sel aastal möödub 40 aastat päevast, mil Kuressaares alustati järjepideva ambulatoorse psühhiaatrilise raviga. Alljärgnev kirjutis ongi pühendatud sellele juubelile. Loo autor on mees, kes ise psühhiaatriakabineti sünni juures oli, tuntud psühhiaater Anti Liiv.

XX sajandi alguseks oli Tori laiul asunud sajandivanune maakonnahaigla1) muutunud kõdumajaks. Kuna ruumipuudus oli suur, hoiti vaimuhaigeid seal viletsates tingimustes, nn palatis, mis oli tekitatud maja keldrisse. Säärane olukord tegi hädavajalikuks uue vaimuhaigla rajamise.

1913. aasta septembri alguses avatigi vaimuhaigetele 60 voodiga varjupaik Pilguse mõisahoones. Selle esimene juht oli mandrilt saabunud velsker Heinrich Kõrge (1873–1940).

Poole sajandi pärast, umbes 1960. aastatel oli selge: Pilguse haigla on küll looduslikult kaunis asukohas mere kaldal, ehituslikult on hoone aga nii vanamoodne, et selle sellisel kujul ülalpidamine olnuks vaid raharaiskamine. Pealegi tegi Saaremaa tuletõrje pidevalt ettekirjutusi maja sulgemiseks, olmetingimused hoones olid aga XX sajandi Euroopaga võrreldes suisa õõvastavad.

Seepärast otsustatigi Pilguse vaimuhaigla 1994. aastal lõplikult sulgeda. Vähendatud voodite arvuga psühhiaatriaosakond toodi üle Kuressaare haiglasse, kus see asub tänaseni.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 86 korda, sh täna 1)